Available languages

Taxonomy tags

Info

References in this case

References to this case

Share

Highlight in text

Go

9.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 204/15

20. aprillil 2011 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Poola Vabariik

(Kohtuasi C-193/11)

2011/C 204/28

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: L. Lozano Palacios ja K. Herrmann)

Kostja: Poola Vabariik

Hageja nõuded

Komisjon palub:

—

tuvastada, et kuna Poola Vabariik kohaldab vastavalt Ustawa z dnia 11 marca 2004 r. o podatku od towarów i usług (11. märtsi 2004. aasta seadus kaupade ja teenuste maksustamise kohta; edaspidi „käibemaksuseadus”) artikli 119 lõikele 3 reisibüroodele ettenähtud käibemaksu erikorda turismiteenuste müümise suhtes isikutele, kes ei ole reisijad, siis on Poola Vabariik rikkunud nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (1) artiklitest 306-310 tulenevaid kohustusi;

—

mõista kohtukulud välja Poola Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjoni arvates rikub praegu kehtivaid direktiivi 2006/112/EÜ artikleid 306-310 see, et Poola Vabariik kohaldab käibemaksuseaduse artikli 119 lõike 3 alusel reisibüroodele ettenähtud käibemaksu erikorda ka juhtumitele, mil reisiteenuse omandaja ei ole reisija.

Enda seisukoha toetuseks rõhutab komisjon, et direktiivi 2006/112/EÜ artiklite 306-310 sõnastus vastab varasema kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 26 sõnastusele. Viis tolleaegsest kuuest ametlikust keeleversioonist (nimelt kõik keeleversioonid peale ingliskeelse) olid täiesti koherentsed ning terves artikli 26 tekstis kasutati järjekindlalt väljendit „reisija”. Mõiste „omandaja” sisaldub vaid üksikutes, ingliskeelsele versioonile tuginevates direktiivi 2006/112/EÜ artikli 306 keeleversioonides. Ka nendel juhtudel kasutatakse siiski järgnevates erikorda puudutavates sätetes (artiklid 307-310) mõistet „reisija”, mis viitab mõiste „nabywca” („omandaja”) väärale kasutamisele artiklis 306.

Isegi kui nõustuda seisukohaga, et reisibüroode suhtes ettenähtud käibemaksu erikorra eesmärk, st arveldamise lihtsustamine, on paremini saavutatav tõlgenduse kaudu, mis võtab aluseks omandaja, nähtub Euroopa Kohtu praktikast, et lubatud ei ole selle erikorra kohaldamisel tugineda üksnes teleoloogilisele tõlgendamisele, mis on selges vastuolus liidu seadusandja otsusega, mis nähtub sel hetkel kehtiva õigusnormi sõnastusest.

(1)  ELT L 347, lk 1.