EU tax law WEB Berlington - C-98/14

12.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 142/24

1.

Kas ELTL artikliga 56 on kooskõlas sellised mittediskrimineerivad liikmesriigi õigusnormid, millega tõsteti mängusaalides mänguautomaatide käitamise eest makstava koguselise maksu, nn hasartmängumaksu määra korraga ja ettevalmistusaega andmata varasema määraga võrreldes viis korda ning kehtestati lisaks sellele protsentides väljendatud hasartmängumaks, mille tagajärjel piirati mängusaalide operaatoritest hasartmängude korraldajate tegevust?

2.

Kas ELTL artiklit 34 võib tõlgendada nii, et selle kohaldamisalasse kuuluvad sellised mittediskrimineerivad liikmesriigi õigusnormid, millega tõsteti mängusaalides mänguautomaatide käitamise eest makstava koguselise maksu, nn hasartmängumaksu määra korraga ja ettevalmistusaega andmata varasema määraga võrreldes viis korda ning kehtestati lisaks sellele protsentides väljendatud hasartmängumaks ning mida arvesse võttes piiratakse mänguautomaatide importi Euroopa Liidu territooriumilt Ungarisse?

3.

Juhul kui vastus esimesele ja/või teisele küsimusele on jaatav, kas liikmesriik võib ELTL artiklile 36, [ELTL] artikli 52 lõike 1 ja [ELTL] artiklile 61 või õigustavatele huvidele tuginedes viidata ainult oma eelarveolukorra parandamisele?

4.

Juhul kui vastus esimesele ja/või teisele küsimusele on jaatav, kas ELL artikli 6 lõiget 3 arvestades tuleb liikmesriigi poolt piirangute kehtestamise ja maksuõigusnormi jaoks ettevalmistusaja andmise seisukohast arvesse võtta õiguse üldpõhimõtteid?

5.

Juhul kui vastus esimesele ja/või teisele küsimusele on jaatav, kas [Euroopa Kohtu otsust liidetud kohtuasjades C-46/93 ja C-48/93: Brassere Pêcheur] võib tõlgendada nii, et ELTL artikli 34 ja/või artikli 56 rikkumine võib tekitada liikmesriigil kahju hüvitamise kohustuse, kuna need õigusnormid, mis on vahetult kohaldatavad, tekitavad liikmesriikides isikutele õigusi?

6.

Kas direktiivi 98/34/EÜ (1) võib tõlgendada nii, et selliseid liikmesriigi maksuõigusnorme, millega tõsteti teatava koguselise maksu, mängusaalides mänguautomaatide käitamise eest makstava hasartmängumaksu määra korraga viiekordselt ning kehtestati lisaks sellele protsentides väljendatud maks, saab lugeda de facto tehnilisteks eeskirjadeks?

7.

Juhul kui vastus kuuendale küsimusele on jaatav, kas liikmesriigi isik võib kahju hüvitamise kohustuse tekkimise alusena tugineda direktiivi 98/34/EÜ artikli 8 lõike 1 ja/või direktiivi 98/34/EÜ artikli 9 lõike 1 rikkumisele liikmesriigi poolt; kas direktiivi eesmärk on anda isikutele õigusi? Milliseid kaalutlusi peab liimesriigi kohus arvesse võtma, kui ta teeb otsuse selle kohta, kas kostja on toime pannud piisavalt olulise õigusrikkumise ja mis liiki kahju hüvitamise nõude aluseks see võib olla?

1.

Kas ELTL artikliga 56 on kooskõlas sellised mittediskrimineerivad liikmesriigi õigusnormid, mis jõustuvad kohe ja keelavad puudutatud hasartmängude korraldajatel ilma ülemineku- ja ettevalmistusaega ja/või sobivat kompensatsiooni andmata mängusaalides mänguautomaatide käitamise ja tagavad samal ajal mänguautomaatide käitamise monopoli kasiinodes?

2.

Kas ELTL artiklit 34 võib tõlgendada nii, et see peab olema määrav ja kohaldatav ka sel juhul, kui liikmesriik kehtestab sellise mittediskrimineeriva õigusnormi, mis ei keela küll otseselt mänguautomaate Euroopa Liidu territooriumilt importida, kuid piirab nende tegelikku käitamist ja neilt kasu teenimist hasartmängude korraldamise reguleerimise teel, ilma vastavast tegevusest puudutatud hasartmängude korraldajatele selleks ülemineku- ja ettevalmistusaega või kompensatsiooni andmata?

3.

Juhul kui vastus eespool esitatud esimesele ja/või teisele küsimusele on jaatav, siis milliseid kriteeriume peab liikmesriigi kohus ELTL artikli 36, [ELTL] artikli 52 lõike 1 ja [ELTL] artikli 61 või õigustavate huvide kaalumisel arvesse võtma, kui ta teeb otsuse selle kohta, kas piirang on vajalik, sobiv ja proportsionaalne?

4.

Juhul kui vastus esimesele ja/või teisele küsimusele on jaatav, kas ELL artikli 6 lõiget 3 arvestades tuleb liikmesriigi poolt piirangute kehtestamise ja ettevalmistusaja andmise seisukohast arvesse võtta õiguse üldpõhimõtteid? Kas ja kuidas tuleb käesolevas asjas kehtestatud piirangutega seoses arvesse võtta põhiõigusi – nagu omandiõigus ja keeld võõrandada omandit hüvitist andmata?

5.

Juhul kui vastus esimesele ja/või teisele küsimusele on jaatav, kas [Euroopa Kohtu otsust liidetud kohtuasjades C-46/93 ja C-48/93: Brassere Pêcheur] võib tõlgendada nii, et ELTL artikli 34 ja/või artikli 56 rikkumine võib tekitada liikmesriigil kahju hüvitamise kohustuse seetõttu, et need õigusnormid – olles vahetult kohaldatavad – tekitavad liikmesriikides isikutele õigusi?

6.

Kas direktiivi 98/34/EÜ võib tõlgendada nii, et sellised liikmesriigi õigusnormid, mis keelavad mänguautomaatide käitamise mängusaalides, lubades neid käitada ainult kasiinodes, on „muud nõuded”?

7.

Juhul kui vastus kuuendale küsimusele on jaatav, kas isik võib liikmesriigis tugineda direktiivi 98/34/EÜ artikli 8 lõike 1 ja/või direktiivi 98/34/EÜ artikli 9 lõike 1 rikkumisele liikmesriigi poolt? Milliseid kaalutlusi peab liimesriigi kohus arvesse võtma, kui ta teeb otsuse selle kohta, kas kostja on toime pannud piisavalt olulise õigusrikkumise ja mis liiki kahju hüvitamise nõude aluseks see võib olla?

8.

Kas ühenduse õiguse põhimõtet, mille kohaselt liikmesriigid on kohustatud isikule hüvitama liikmesriigile etteheidetava ühenduse õiguse rikkumisega tekitatud kahju, saab kohaldada ka sel juhul, kui liikmesriigil on õigusloome osas suveräänsus? Kas ka sel juhul on määravad põhiõigused ja liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest tulenevad õiguse üldpõhimõtted?