Available languages

Taxonomy tags

Info

References in this case

Share

Highlight in text

Go

27.4.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 138/32


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour d’appel de Bruxelles (Belgia) 6. veebruaril 2015 – Belgia riik – SPF Finances versus ING International SA, kes võttis üle ING Dynamic SA õigused ja kohustused

(Kohtuasi C-48/15)

(2015/C 138/44)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour d’appel de Bruxelles

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Belgia riik – SPF Finances

Vastustaja: ING International SA, kes võttis üle ING Dynamic SA õigused ja kohustused

Eelotsuse küsimused

1.

Kas nõukogu 17. juuli 1969. aasta direktiivi 69/335/EMÜ (1) kapitali suurendamise kaudse maksustamise kohta (EÜT L 249, lk 25; ELT eriväljaanne 09/01, lk 11) ja täpsemalt selle artikleid 2, 4, 10 ja 11 tuleb omavahel koostoimes tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisugused siseriiklikud õigusnormid nagu Belgia pärandimaksu seadustiku artiklid 161 ja 162, mida on muudetud 22. detsembri 2003. aasta programmseadusega ja mis käsitlevad avatud investeerimisfondide maksu selles osas, et avatud investeerimisfonde, mis on asutatud kapitaliühingu vormis teises liikmesriigis ning turustavad oma osakuid Belgias, maksustatakse igal aastal kõnealuse maksuga nende Belgias märgitud osakute kogusummalt, mida vähendatakse selliste märkimiste tagasiostu- või tagasivõtmise summa võrra, mille tagajärjel maksustatakse selliste avatud investeerimisfondide Belgias kogutud summasid kõnealuse maksuga, niikaua kui need summad jäävad kõnealuste fondide käsutusse?

2.

Kas EÜ asutamislepingu artikleid 49-55 ja 56-66, vajadusel koostoimes EÜ asutamislepingu artikliga 10 ja artikli 293 teise taandega, tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, et liikmesriik muudab ühepoolselt Belgia pärandimaksu seadustiku artiklis 161 ja sellele järgnevates artiklites ette nähtud maksustamise koha kriteeriumi, asendades maksumaksja residentsusel põhineva isikliku seose kriteeriumi, mis on kehtestatud rahvusvahelises maksuõiguses, väidetava tegeliku seose kriteeriumiga, mida ei ole kehtestatud rahvusvahelise maksuõigusega; arvestades, et liikmesriik kehtestab oma maksustamispädevuse kindlustamiseks niisuguse konkreetse karistuse, nagu on ette nähtud Belgia pärandimaksu seadustiku artikli 162 lõikes 3 ainuüksi välismaa ettevõtjate suhtes?

3.

Kas EÜ asutamislepingu artikleid 49 ja 56, vajadusel koostoimes EÜ asutamislepingu artikliga 10 ja artikli 293 teise taandega, tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisuguse maksu kehtestamine, nagu eespool on kirjeldatud, mis, arvestades, et see ei võta mitte mingil määral arvesse neid makse, millega teises liikmesriigis asutatud avatud investeerimisfonde juba maksustatakse nende päritoluliikmesriigis, on nende jaoks rahaline lisakohustus, mis võib takistada nende osakute turustamist Belgias?

4.

Kas nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiivi 85/611/EMÜ avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 375, lk 3; ELT eriväljaanne 06/01, lk 139), vajadusel koostoimes EÜ asutamislepingu artikliga 10 ja artikli 293 teise taandega, tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugune maksustamine, nagu eespool on kirjeldatud, kuivõrd see rikub direktiivi põhieesmärki, milleks on hõlbustada avatud investeerimisfondide osakute turustamist Euroopa Liidus?

5.

Kas EÜ asutamislepingu artikleid 49 ja 56 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus halduskoormus, mille tekitab eespool kirjeldatud maksu sissenõudmine avatud investeerimisfondidelt, mis on asutatud teises liikmesriigis ja mis turustavad oma osakuid Belgias?

6.

Kas EÜ asutamislepingu artikleid 49 ja 56 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisugune siseriiklik õigusnorm nagu Belgia pärandimaksu seadustiku artikli 162 lõige 2, selles osas, milles see säte kehtestab teises liikmesriigis asutatud avatud investeerimisfondidele, mis turustavad oma osakuid Belgias, konkreetse karistuse, st kohtuniku otsusega määratud keelu müüa tulevikus Belgias osakuid juhul, kui nad ei saada oma deklaratsiooni iga aasta 31. märtsiks või kui nad ei ole tasunud eespool kirjeldatud maksu?


(1)  ELT L 249, lk 25.