EU tax law WEB Adient - C-533/22

5.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 463/14

1.

Kas direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (1), artiklit 44 ja nõukogu rakendusmääruse nr 282/2011, millega sätestatakse käibemaksudirektiivi rakendusmeetmed (2), artikleid 10 ja 11 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigi maksuameti praktika, mille kohaselt iseseisev residendist juriidiline isik kvalifitseeritakse mitteresidendist üksuse püsivaks tegevuskohaks üksnes seetõttu, et need kaks äriühingut kuuluvad samasse kontserni?

2.

Kas direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artiklit 44 ja nõukogu rakendusmääruse nr 282/2011, millega sätestatakse käibemaksudirektiivi rakendusmeetmed, artikleid 10 ja 11 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigi maksuameti praktika, mille kohaselt eeldatakse, et liikmesriigi territooriumil asub mitteresidendist üksuse püsiv tegevuskoht, pidades üksnes silmas teenuseid, mida residendist juriidiline isik osutab mitteresidendist üksusele?

3.

Kas direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artiklit 44 ja nõukogu rakendusmääruse nr 282/2011, millega sätestatakse käibemaksudirektiivi rakendusmeetmed, artikleid 10 ja 11 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus maksualased õigusnormid ja riigi maksuameti praktika, mille kohaselt eeldatakse, et liikmesriigi territooriumil asub mitteresidendist üksuse püsiv tegevuskoht, arvestades asjaolu, et see püsiv tegevuskoht üksnes tarnib kaupu ega osuta teenuseid?

4.

Kas juhul, kui mitteresidendist isikul on liikmesriigi territooriumil residendist juriidilise isiku juures inim- ja tehniline ressurss, millega ta tagab mitteresidendist üksuse poolt tarnitava kauba töötlemiseks vajalike teenuste osutamise, tuleb direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 192a punkti b [ning] nõukogu rakendusmääruse nr 282/2011, millega kehtestatakse käibemaksudirektiivi rakendusmeetmed, artiklit 11 ja artikli 53 lõiget 2 tõlgendada nii, et mitteresidendist juriidilise isiku tehnilise ja inimressursi abil osutatavateks töötlemisteenusteks on: i) teenused, mida mitteresidendist juriidiline isik saab residendist isikult eespool nimetatud inim- ja tehnilise ressursi abil, või olenevalt olukorrast ii) teenused, mida mitteresidendist juriidiline isik ise osutab eespool nimetatud inim- ja tehnilise ressursi abil?

5.

Kuidas määrata sõltuvalt neljandale küsimusele antud vastusest kindlaks teenuste osutamise koht, võttes arvesse direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artiklit 44 ning nõukogu rakendusmääruse nr 282/2011, millega kehtestatakse käibemaksudirektiivi rakendusmeetmed, artikleid 10 ja 11?

6.

Kas lähtudes nõukogu rakendusmääruse nr 282/2011, millega kehtestatakse käibemaksudirektiivi rakendusmeetmed, artikli 53 lõikest 2, ei tohiks püsiva tegevuskoha olemasolu tuvastamisel arvesse võtta sellist tegevust, mis on seotud kaupade käitlemisega, nagu kauba vastuvõtmine, inventeerimine, tellimuste esitamine tarnijatele, laopindade tagamine, varude haldamine arvutisüsteemis, kliendi tellimuste töötlemine, aadressi märkimine veodokumentidele ja arvetele, kvaliteedikontrolli toetamine jne, kuna tegemist on kaupade käitlemiseks rangelt vajaliku toetava haldustegevusega?

7.

Kas arvestades põhimõtteid, mille kohaselt maksustamise koht on koht, kus toimub lõpptarbimine, on töötlemisteenuste osutamise koha kindlaksmääramisel oluline asjaolu, et teenuse saaja on töötlemisel saadud kauba müünud enamasti (mis on ette nähtud) väljaspool Rumeeniat, samas kui Rumeenias müüdavalt kaubalt tuleb tasuda käibemaks ja seetõttu ei „tarbita“ töötlemisteenuste tulemust Rumeenias või, kui seda „tarbitakse“ Rumeenias, on see käibemaksuga maksustatav?

8.

Kuna teenuseid saava püsiva tegevuskoha tehniline ja inimressurss võib olla sama mis teenuseosutajal, kelle abil teenuseid tegelikult osutatakse, kas võib siin tegemist olla siiski teenuste osutamisega käibemaksudirektiivi artikli 2 lõike 1 punkti c tähenduses?