Available languages

Taxonomy tags

Info

References in this case

Share

Highlight in text

Go

KOHTUJURISTI ETTEPANEK

F. G. JACOBS

esitatud 2. detsembril 2004(1)

Kohtuasi C-342/03

Hispaania Kuningriik

versus

Euroopa Liidu Nõukogu






1.     Käesolevas asjas palub Hispaania tühistada nõukogu 5. juuni 2003. aasta määrus (EÜ) nr 975/2003, millega avatakse CN-koodide 1604 14 11, 1604 14 18 ja 1604 20 70 alla kuuluvate tuunikonservide impordi tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine.(2)

 Vaidlustatud määrus ja selle taust

2.     Euroopa Ühendus, Tai ja Filipiinid otsustasid 2001. aasta novembris konsulteerida küsimuses, mil määral said Tai ja Filipiinide õigustatud huvid Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna rühma riikidest (edaspidi „AKV riigid”) pärinevate tuunikonservide suhtes rakendatud tariifse sooduskohtlemise tõttu alusetult kahjustada.

3.     Sel ajal oli ühendus AKV riikidest pärinevatele tuunikonservidele andnud täieliku tollimaksuvabastuse, samas kui Taist ja Filipiinidelt pärinevatele tuunikonservidele oli kehtestatud 24% tollimaks.

4.     Kui konsultatsioonides kõiki osapooli rahuldavat lahendust ei leitud, otsustasid ühendus, Tai ja Filipiinid suunata küsimuse Maailma Kaubandusorganisatsiooni (edaspidi „WTO”) vahendajale.

5.     20. detsembril 2002 soovitas vahendaja ühendusel avada Tai ja Filipiini päritolu tuunikonservidele 2003. aastaks 25 000-tonnine aastane tariifikvoot, mille suhtes kohaldataks 12% väärtuselist tollimaksumäära.

6.     Seda tehti EÜ artiklil 133 põhineva määrusega nr 975/2003 (edaspidi „määrus” või „vaidlustatud määrus”).

7.     Tariifikvoot jaotati neljaks osaks: Taist pärineva impordi kvoot moodustab 52%, Filipiinidelt pärineva impordi kvoot 36%, Indoneesiast pärineva impordi kvoot 11% ning muudest kolmandatest riikidest pärineva importi kvoot 1% aastamahust.

8.     Hispaania esitab oma tühistamishagi toetuseks kaheksa väidet.

 Ühenduse eelistamise põhimõtte rikkumine

9.     Hispaania väidab, et määrus rikub ühenduse eelistamise põhimõtet, mis on üks asutamislepingu põhimõtetest(3) ja millel põhineb ühine tollitariifistik,(4) sest selliseid meetmeid tohib võtta ainult siis, kui ühenduse toodang on ebapiisav.

10.   Ma ei ole selle väitega nõus. Euroopa Kohus on selgelt öelnud, et ühenduse eelistamise põhimõte ei ole õiguslikult siduv nõue, mille rikkumine tingiks asjaomase õigusakti tühisuse.(5)

 Konkurentsi moonutamine

11.   Hispaania kordab, et meetmeid nagu kõnealune määrus võib võtta ainult juhul, kui ühenduse toodangust ühenduse turu jaoks ei piisa; kui see nii ei ole, moonutab meede turu konkurentsitingimusi.

12.   Samas on selge, et kolmandatest riikidest imporditud kaupade tollimaksu alandamine mõjutab nende kaupade ja samaväärsete ühenduse toodete vahelist konkurentsi viimaste kahjuks. Hispaania argument tähendaks loogiliselt võttes, et ühendus ei saaks kunagi imporditud toodetel lasuvat tollimaksu alandada. On selge, et see ei saa nii olla; igal juhul oleks see vastuolus EÜ artikliga 131, milles on sätestatud, et omavahelise tolliliidu rajamisega soovivad liikmesriigid muu hulgas kaasa aidata rahvusvahelises kaubanduses kehtivate tollitõkete alandamisele. Nõukogu toetuseks menetlusse astunud komisjoni sõnul järeldub täpsematest analüüsidest, et just tollimaksud ise moonutavad konkurentsi, kuna nende kaotamine loob turutasakaalu.

 Menetlusviga

13.   Hispaania leiab, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt hõlmavad ühenduse õiguskorraga haldusmenetluses tagatud õigused eeskätt pädeva asutuse kohustust uurida hoolikalt ja erapooletult iga üksikjuhu asjaolusid.(6) Tema sõnul ei põhine see määrus ühelgi uuringul, mis selle vajadust kinnitaks, ning on seega vastu võetud haldusmenetlust rikkudes.

14.   Samas on selge, et see määrus ei ole mitte haldusmenetluse, vaid seadusandliku menetluse tulemus. EÜ artiklis 230 on sätestatud, et Euroopa Kohtu pädevuses on lahendada tühistamishagisid, mille aluseks on pädevuse puudumine, olulise menetlusnormi rikkumine, asutamislepingu või selle rakendusnormi rikkumine või võimu kuritarvitamine. Olulised menetlusnormid, mille rikkumine võib viia ühenduse õigusakti tühistamiseni, ei hõlma nõuet teha mõjude hindamist, mida Hispaania sisuliselt väidab.

15.   Igal juhul on määruse preambulis(7) selgelt öeldud, et määrus võeti vastu seoses WTO lepitusmenetlusega ning eelkõige vahendaja soovituste järgimiseks. Vahendaja arvamusest, millele preambulis selgesõnaliselt viidatakse ja mille Hispaania on Euroopa Kohtule esitanud, nähtub, et vahendaja on asjaomaseid tuunikonservide turgusid hoolikalt ja põhjalikult uurinud, võttes eelkõige arvesse andmeid ühenduse toodangu ja tarbimise kohta ning ühenduse turu võime kohta võtta vastu suuremat importi. Määruses sätestatud tariifikvoodi määr ja tonnaaž vastavad üldjoontes arvudele, milleni jõudis vahendaja oma uurimise tulemusel. Seega ei ole määrust vastu võetud selle võimalikku mõju kaalumata.

 Cotonou lepingu artikli 12 rikkumine

16.   Hispaania väidab, et Cotonou lepingu artiklit 12 on rikutud.(8)

17.   Cotonou lepinguga püütakse soodustada ja kiirendada AKV riikide majanduse, kultuuri ja ühiskonna arengut eesmärgiga toetada rahu ja julgeolekut ning edendada püsivat ja demokraatlikku poliitilist keskkonda.

18.   Artikli 12 esimeses lõigus on sätestatud:

„Kui ühendus kavatseb oma volitusi kasutades võtta mõne meetme, mis võib mõjutada AKV riikide huve seoses käesoleva lepingu eesmärkidega, teatab ta nimetatud riikidele aegsasti oma kavatsustest […]. Selleks edastab komisjon selliste meetmete võtmise ettepaneku samal ajal ka AKV riikide sekretariaadile”.

19.   Hispaania väidab, et ehkki AKV riikide tuunieksportijate kohtumine toimus Brüsselis 28. jaanuaril 2003, leidis see aset enne 27. märtsi 2003, kui komisjon esitas oma määruse ettepaneku,(9) ja seega ei ole Cotonou lepingu artiklit 12 järgitud.

20.   Nõukogu sõnul on ühendus AKV riike kõnealuse küsimuse arutamisest korrapäraselt teavitanud. Lisaks 28. jaanuari 2003. aasta kohtumisele käsitleti seda küsimust veel mitmel korral, sealhulgas AKV riikide kohtumistel 6. mail 2002 ning 1. ja 25. märtsil 2003. Oma väidete kinnituseks on nõukogu esitanud nende kohtumiste protokollid. Hispaania märgib omakorda, et ka need kohtumised toimusid enne määruse ettepaneku avaldamist, kuid samas võiks arvata, nagu märgib ka nõukogu, et ettepaneku avaldamisest pärast selle vastuvõtmist võib olla vähem kasu kui sellest etteteatamisest. Lisaks mainib Hispaania oma vastuses Cotonou lepingu kohtumist, mis toimus 31. märtsist 3. aprillini 2003 Kongo Vabariigis Brazzaville’is, kus võeti vastu resolutsioon vaidluse jaoks väljapakutud lahenduse vastu. Juba sellest asjaolust võib järeldada, et Cotonou lepingu raames on toimunud teabevahetus ja nõupidamine.

21.   Sellest tuleneb omakorda, et Cotonou lepingu artiklit 12 ei ole rikutud.

 Sooduslepingute rikkumine

22.   Järgmine Hispaania esitatud väide käsitleb nende sooduslepingute väidetavat rikkumist, mille ühendus on sõlminud i) AKV riikidega ja ii) riikidega, mis Hispaania terminoloogia kohaselt kuuluvad üldiste tariifsete soodustuste kava nn narkootikumide vastu võitlemise skeemi. See on viide „erisoodustuste skeemile narkootikumide tootmise ja kaubanduse vastase võitluse toetamiseks”, mis on osa nõukogu määruses nr 2501/2001(10) praegu kehtivast (ja asjaomasel ajal kehtinud) üldisest tariifsete soodustuste kavast.

23.   Hispaania sõnul tekib osutatud lepingutega tariifne sooduskohtlemine, mis võimaldab ühenduse turule tuua AKV riikidest ja narkootikumide vastu võitlemise skeemi riikidest pärinevaid tuunikonserve. Ta leiab, et vaidlustatud määrusega kehtestatud tariifikvoot kahjustab neid sooduslepinguid, võimaldades arenenud riikidest pärinevatel tuunikonservidel konkureerida AKV riikidest ja narkootikumide vastu võitlemise skeemi riikidest pärinevate tuunikonservidega. Peale selle seavad need lepingud tuunikonservidele Hispaania sõnul rangemad päritolureeglid, kui on kehtestatud määruses; sel viisil kahjustavad määrusega kehtestatud kvoodid neid riike, kellega ühendus on sõlminud sooduslepingud.

24.   Ma käsitlen Hispaania toodud väite kaht poolt eraldi.

 AKV riigid

25.   Leping, millele Hispaania viitab, on ühenduse ja AKV riikide vahel sõlmitud Cotonou leping.(11) Selles lepingus on sätestatud tollimaksude täielik kaotamine,(12) samas kui määrusega avatud tariifikvoodi suhtes kohaldatakse 12% tollimaksu. Seega ei näe ma, kuidas võiks määrus Cotonou lepingut kahjustada.

26.   Peale selle ei kohaldata Cotonou lepingus sätestatud tariifsete soodustuste suhtes koguselisi piiranguid, kuid määrusega avatud kvoot on 25 000 tonni, mis komisjoni väitel (mida Hispaania ei ole siinkohal vaidlustanud) moodustab ainult 10% AKV riikidest ja narkootikumide vastu võitlemise skeemi riikide koguimpordist.

27.   Igal juhul on ühenduse ainus Cotonou lepingu järgne impordiga seotud õiguslik kohustus vabastada need riigid tollimaksust; lepingus ei ole sätet, millega tagatakse soodustatud riikidele mingi tariifisoodustusmäär või minimaalne impordimaht võrreldes teiste riikidega. Isegi kui määrusel oleks Hispaania poolt väidetav mõju, ei oleks vastuolu varasemate soodustustega.

 Narkootikumide vastu võitlemise skeemi riigid

28.   Hispaania viitab ühenduse ja narkootikumide vastu võitlemise skeemi riikide vahel sõlmitud sooduslepingule. Tegelikult, nagu märgib komisjon, ei ole ühenduse poolt asjaomastele narkootikumide vastu võitlemise skeemi riikidele antud tariifsed soodustused reguleeritud ühegi nende riikidega sõlmitud lepinguga: need on pigem ühepoolsed soodustused, mille ühendus on andnud vastavalt eespool viidatud „erisoodustuste skeemile narkootikumide tootmise ja kaubanduse vastase võitluse toetamiseks”.(13)

29.   Need soodustused hõlmavad ühise tollitariifistiku järgsete tollimaksude peatamist „toodete osas, mis IV lisa kohaselt on hõlmatud IV jaotises nimetatud narkootikumide tootmise ja narkokaubanduse vastaseks võitluseks kohaldatava erikorraga ning mis pärinevad I lisa I veeru kohaselt sellest korrast kasu saavast riigist”.(14) Need tooted ei paista siiski hõlmavat tuunikonserve.(15)

30.   Isegi kui ühenduse poolt narkootikumide vastu võitlemise skeemi alusel antavad soodustused laieneksid tuunikonservidele, leian ma seoses oma eespool Cotonou lepingut käsitleva Hispaania väite suhtes tehtud järeldustega, et vaidlustatud määrus ei saa neid soodustusi kahjustada.

 Õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumine

31.   Hispaania sõnul rikub määrus õiguspärase ootuse põhimõtet. Sellised ootused on ilmselt ühenduse ettevõtjatel, kes on investeerinud AKV riikidesse ja narkootikumide vastu võitlemise skeemi riikidesse. Hispaania väitel mõjutab määrus neisse riikidesse tehtud investeeringuid, andes tagasilöögi nende riikide majandusele, sest investeeringud võivad ebatulusaks osutumise korral kaduda.

32.   Pean tunnistama, et mul on mõneti raske seda väidet mõista; ses osas, et ühenduse ettevõtjatel võib olla õiguspärane ootus, et AKV riikide ja narkootikumide vastu võitlemise skeemi riikide majandus ei lange, tundub see väide meelevaldne. Igal juhul on selge, et õiguspäraseid ootusi institutsioonide kaalutlusõiguse kohaselt vastuvõetud õigusaktidega üldjuhul ei rikuta.

33.   Euroopa Kohus on muidugi öelnud, nagu Hispaaniagi viitab, et „miski ei takista liikmesriigil tühistamishagi raames väita, et institutsiooni õigusakt kahjustab teatud isikute õiguspäraseid ootusi”.(16) Sama kohtuotsuse järgmises punktis ütleb kohus aga, et „kuna ühenduse institutsioonidel on ühise kaubanduspoliitika realiseerimiseks vajalike vahendite valikul ulatuslik kaalutlusõigus, puudub ettevõtjatel alus rajada oma õiguspärane ootus sellele, et säilib olemasolev olukord, mis võib institutsioonide kaalutlusõiguse kohaselt vastu võetavate otsustega muutuda”.(17)

34.   Ma leian, et käesoleval juhul on võimatu näha, kuidas Cotonou leping või narkootikumide vastu võitlemise skeem (kui see oleks asjakohane) võiks tekitada põhjendatud ootusi ses suhtes, et ühendus ei võiks avada tariifikvoote Taist või Filipiinidelt pärinevatele tuunikonservidele.

 Põhjenduse puudumine

35.   Hispaania väitel rikub määrus EÜ artiklit 253, kus on sätestatud, et määrustes tuleb märkida põhjendused, millel need rajanevad: määruse esimeses põhjenduses lihtsalt viidatakse WTO vahendaja arvamusele, mis ei ole ühendusele siduv, ning määruses ei käsitleta probleemi tervikuna, sest ei uurita meetmete mõju ühenduse tuunikonservide tööstusele.

36.   Kui määruse preambulit tervikuna lugeda, sisaldab see tegelikult palju rohkem kui üksnes viidet vahendaja arvamusele. Preambul tervikuna kõlab järgmiselt:

„(1)      Ühendus, Tai ja Filipiinid otsustasid 2001. aasta novembris pidada konsultatsioone, et kontrollida, mil määral said Tai ja Filipiinide õigustatud huvid alusetult kahjustada, sest AKV riikidest pärinevate tuunikonservide suhtes rakendati tariifset sooduskohtlemist. Et kõiki osapooli rahuldavat lahendust ei leitud, otsustasid ühendus, Tai ja Filipiinid suunata küsimuse vahendajale. Vahendaja 20. detsembril 2002 esitatud arvamuse kohaselt peaks ühendus avama 2003. aastaks 25 000-tonnise enamsoodustusrežiimil põhineva tariifikvoodi, mille suhtes kohaldatakse 12% väärtuselist tollimaksumäära.

(2)      Et ühendus soovib seda pikaajalist probleemi lahendada, on ta otsustanud kõnealuse ettepaneku vastu võtta. Seepärast tuleks tuunikonservide piiratud kogusele avada täiendav tariifikvoot.

(3)      On asjakohane eraldada riikidele, kes on tuunikonservide tarnimisest eriti huvitatud, konkreetsed kvoodiosad, võttes aluseks kogused, mida iga riik representatiivse aja jooksul ilma soodustingimusteta tarnib. Kvoodi ülejäänud osa peaks jääma kõikide teiste riikide käsutusse.

(4)      Parim viis tagada tariifikvoodi optimaalne kasutamine on anda kvoote vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonide vastuvõtmise kronoloogilises järjekorras.

(5)      Kvoodi tõhusa haldamise tagamiseks tuleks nõuda päritolusertifikaadi esitamist tuunikonservide importimisel Taist, Filipiinidelt ja Indoneesiast, kes on tuunikonservide peamised tarnijad ja kes saavad kvoodist kõige rohkem kasu.

(6)      Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlus.”

37.   Minu arvates on tsiteeritud preambuliga esitatud täiesti piisavad põhjendused ning täielikult täidetud kohtu nõue, et üldiseks kohaldamiseks mõeldud õigusakti preambulis tuleb viidata selle vastuvõtmise tinginud olukorrale tervikuna ning akti üldistele eesmärkidele.(18) On tõsi, nagu väidab ka Hispaania, et preambulis ei käsitleta meetmete mõju ühenduse tuunikonservide tööstusele. Et aga seda ka ei nõuta, ei anna selle puudumine alust määruse tühistamiseks.

 Võimu kuritarvitamine

38.   Lõpuks väidab Hispaania, et määruse puhul on tegemist võimu kuritarvitamisega, mis seisneb selles, et tariifikvoot eraldati kasusaavatele riikidele meelevaldselt, hõlmates mitte üksnes Taid ja Filipiine, vaid ka Indoneesiat, ning jättes ülejäänu kolmandatele riikidele. Hispaania arvates on määrusega sätestatud protsendid vastuolus kvoodi tegeliku mõttega ning tunduvad pigem olevat poliitiliste läbirääkimiste tulemus. Peale selle loob nende tariifisoodustuste andmine Hispaania sõnul ohtliku pretsedendi, mis annab kindlasti aluse paljude samaväärse kohtlemise nõuete esitamiseks riikide poolt, kes leiavad, et ühenduse ja narkootikumide vastu võitlemise skeemi riikide vahel sõlmitud sooduslepingud neid kahjustavad; pealegi võivad ka AKV riigid ja narkootikumide vastu võitlemise skeemi riigid leida, et neid on eri päritolureeglitega diskrimineeritud, ning pöörduda asja lahendamiseks WTO poole.

39.   Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et õigusakti puhul on võimu kuritarvitamisega tegemist siis, kui objektiivsete, asjakohaste ja vastavate tõendite põhjal selgub, et õigusakt on vastu võetud eranditult või peamiselt teiste eesmärkide saavutamiseks, kui need, millele toetuti, või asutamislepingus spetsiaalselt antud juhu asjaolude ärahoidmiseks ette nähtud menetluse vältimiseks.(19) Hispaania ei ole selliseid tõendeid esitanud. Seega tuleb minu arvates Hispaania viimane väide tagasi lükata, ilma et oleks vaja arvestada komisjoni selgitusi (mis esmapilgul tunduvad veenvad) selle kohta, miks Hispaania asjaomased väited on alusetud.

 Ettepanek

40.   Eespool öeldust tulenevalt olen arvamusel, et Euroopa Kohus peaks:

1)      jätma hagi rahuldamata;

2)      mõistma kohtukulud välja Hispaania Kuningriigilt, välja arvatud komisjoni kulud, kes kannab menetlusse astujana oma kulud ise.

1 – Algkeel: inglise.

2 – ELT 2003, L 141, lk 1; ELT eriväljaanne 02/13, lk 419.

3 – Hispaania viitab 13. märtsi 1968. aasta otsusele kohtuasjas 5/67: Beus (EKL 1968, lk 125).

4 – 10. detsembri 1987. aasta otsus kohtuasjas 232/86: Nicolet Instrument (EKL 1987, lk 5025, punkt 13).

5 – 14. juuli 1994. aasta otsus kohtuasjas C-353/92: Kreeka v. nõukogu (EKL 1994, lk I-3411, punkt 50).

6 – 21. novembri 1991. aasta otsus kohtuasjas C-269/90: Technische Universität München (EKL 1991, lk I-5469, punkt 14).

7  – Preambulit on tervikuna tsiteeritud punktis 36.

8  – Koostööleping ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000 (EÜT 2000, L 317, lk 3; ELT eriväljaanne 11/35, lk 3).

9 – KOM(2003) 141 lõplik.

10 – Nõukogu 10. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2501/2001 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta ajavahemikus 1. jaanuar 2002 – 31. detsember 2004 (EÜT 2001, L 346, lk 1; ELT eriväljaanne 02/12, lk 105).

11  – Vt punkt 17 ja 8. joonealune märkus.

12  – Vt lepingu V lisa artikkel 1.

13  – Vt punkt 22.

14 – Vt määruse nr 2501/2001 artikli 10 lõige 1.

15 – Vt määruse nr 2501/2001 artikkel 4 ja IV lisas esitatud loetelu.

16  – 19. novembri 1998. aasta otsus kohtuasjas C-284/94: Hispaania v. nõukogu (EKL 1998, lk I-7309, punkt 42).

17  – Kohtuotsuse punkt 43, kus mainitakse mitut kohtuasja.

18  – 22. novembri 2001. aasta otsus kohtuasjas C-301/97: Madalmaad v. nõukogu (EKL 2001, lk I-8853, punkt 189).

19  – 22. novembri 2001. aasta otsus kohtuasjas C-110/97: Madalmaad v. nõukogu (EKL 2001, lk I-8763, punkt 137).