Available languages

Taxonomy tags

Info

References in this case

Share

Highlight in text

Go

KOHTUJURISTI ETTEPANEK

MACIEJ SZPUNAR

esitatud 18. veebruaril 2016(1)

Kohtuasi C-200/14

Silvia Georgiana Câmpean

versus

Serviciul Fiscal Municipal Mediaș,

varem Administrația Finanțelor Publice a Municipiului Mediaș

ja

Administrația Fondului pentru Mediu

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunalul Sibiu (Rumeenia))

Kohtuasi C-288/14

Silvia Ciup

versus

Administrația Județeană a Finanțelor Publice Timiș – Direcția Generală Regională a Finanțelor Publice Timișoara

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunalul Timiş (Rumeenia))

Eelotsusetaotlus – Alusetult sissenõutud tasu tagasimaksmine – Võrdväärsuse põhimõte ja tõhususe põhimõte – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Artiklid 17 ja 20, artikli 21 lõige 1 ja artikkel 47 – Liidu õigust rikkudes sisse nõutud tasu – Tagasimaksmise korda kindlaks määravad siseriiklikud õigusnormid – Riigiasutuse suhtes tehtud kohtuotsuse täitmine – Tagasimaksmise jaotamine viie aasta pikkusele ajavahemikule – Kohtuotsuse saavutamise nõue – Intressi arvutamise kord – Olemasolevate maksunõuete ümberarvestuse võimaluse piiramine – Täitemenetluse algatamise taotlemise võimatus





 Sissejuhatus

1.        Euroopa Kohtu praktikas on viimastel aastatel korduvalt käsitletud Rumeenias mootorsõidukite registreerimisel nõutava tasu problemaatikat. Euroopa Kohus on mitmes kohtuotsuses(2) sedastanud, et see tasu oma erinevatel järjepanu kehtinud kujudel on Euroopa Liidu õigusega vastuolus. Kohtupraktika ei ole aga seda temaatikat ammendanud, kuna ilmneb, et Rumeenia ametiasutuste kindlaks määratud tasu tagasimaksmise kord on sama problemaatiline.(3)

2.        Käesolevates kohtuasjades Rumeenia kahe kohtu poolt teineteisest sõltumatult Euroopa Kohtule esitatud küsimused puudutavad just seda valdkonda. Kuigi need kohtuasjad ei ole liidetud, otsustas Euroopa Kohus korraldada ühise kohtuistungi, kuna nendes esitatud eelotsuse küsimused suures osas kattuvad. Seetõttu olen otsustanud esitada neis asjades ka ühise ettepaneku.

 Õiguslik raamistik

 Liidu õigus

3.        Tasu, mille tagastamist kahe põhikohtuasja kaebajad on taotlenud, on tunnistatud ELTL artikliga 110 vastuolus olevaks. Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale näeb Euroopa Liidu õigus ette, et see tasu tuleb tagasi maksta.(4) Tagasimaksmine peab toimuma kooskõlas võrdväärsuse põhimõtte ja tõhususe põhimõttega. Nendes kohtuasjades esitatud eelotsuse küsimuste esemeks olevaid õigusnorme tuleb hinnata nimetatud põhimõtteid arvestades.

4.        Eelotsusetaotluse esitanud kohtud viitavad ka mitmele Euroopa Liidu põhiõiguste harta sättele, nimelt artiklitele 17 ja 20, artikli 21 lõikele 1 ja artiklile 47.

 Rumeenia õigus

5.        Rumeenia ametiasutused pidid seetõttu, et Euroopa Kohus oli kahes eelnimetatud kohtuotsuses sedastanud, et muust liikmesriigist imporditud kasutatud sõiduki registreerimisel sissenõutav tasu on liidu õigusega vastuolus, maksma tagasi selle tasuna sissenõutud märkimisväärse summa. Nimetatud olukorras nägid ametiasutused selle tagasimaksmise läbiviimise suhtes ette erinormid, mis on sätestatud valitsuse 8. veebruari 2014. aasta erakorralises määruses nr 8/2014, millega muudetakse ja täiendatakse teatavaid õigusnorme ja muid maksu- ja eelarvemeetmeid (Ordonanța de urgență a Guvernului nr. 8 din 26 februarie 2014 pentru modificarea și completarea unor acte normative și alte măsuri fiscal-bugetare; edaspidi „OUG nr 8/2014“). Selle erakorralise määruse artikkel XV sätestab:

„1.      Mootorsõidukite saastetasu tagasimaksmist käsitlevas kohtuotsuses määratud summade, kuni täieliku tagasimaksmise kuupäevani arvutatud intressi, kohtukulude ja muude kohtu poolt määratud summade – mis on sissenõutavaks muutunud kuni 31. detsembrini 2015 – maksmine toimub viie kalendriaasta jooksul, makstes 20% nimetatud summast aastas.

2.      Lõikes 1 nimetatud maksumaksjate hüvitisnõuded rahuldatakse vastavalt valitsuse dekreedile nr 92/2003, mis käsitleb maksumenetluse seadustikku, mida on hiljem muudetud ja täiendatud, 45 päeva jooksul alates nõude esitamisest ja iga-aastaste tasuosade maksmisest, kui see on toimunud vastavalt Administraţia Fondului pentru Mediu (keskkonnafondi amet) koostatud graafikule.

3.      Lõikes 1 sätestatud tähtaeg hakkab kulgema kuupäeval, mil möödub lõikes 2 ette nähtud tähtaeg.

4.      Lõikes 1 ette nähtud ajaks peatatakse õigused täitemenetlusele.

5.      Lõikes 1 ette nähtud summad, mis makstakse käesoleva dekreetseaduse alusel, arvutatakse välja Institutul Naţional de Statistică (statistikaamet) poolt kehtestatud tarbijahinnaindeksi alusel.

6.      Sissenõutavate nõuete rahuldamise korra kehtestavad ühiselt Ministrului Mediului şi Schimbărilor Climatice (kliimamuutuste ja keskkonnaminister) ning Ministrului Finanţelor Publice (rahandusminister), arvestades lõikes 1 esitatud tähtaegu.

7.      Enne käesoleva dekreetseaduse jõustumist tekkinud sissenõutavate nõuete rahuldamine, mille suhtes ei ole algatatud sundtäitmist, toimub vastavalt lõigetele 1–6.“

6.        OUG nr 8/2014 rakendussätted on nähtud ette rahandusministri ning kliimamuutuste ja keskkonnaministri määruses nr 365/741/2014(5) (edaspidi „määrus nr 365/741/2014“). Määruse lisas 1 on nähtud ette tasu tagasimaksmise kord. Vastavalt eelotsusetaotluses esitatud teabele toimub tagasimaksmine selle korra kohaselt üksnes tasu maksnud isiku taotluse alusel, millele viimane peab lisama muu seas sellise kohtuotsuse kinnitatud ärakirja, milles on tagasimaksmise kohustus tuvastatud (punktid 1–3, 7 ja 8); tagasimaksmise taotlus vaadatakse läbi 45 päeva jooksul, mis on erand tavapäraselt analoogilistes asjades ette nähtud 30-päevalisest tähtajast (punkt 5); ning tagasimakstavat summat saab tasaarvestada muude selle isiku maksukohustustega, kuid kuni OUG nr 8/2014 (punktis 19) ette nähtud aastase osamakse (20%) väärtuses.

7.        Täitedokumendiga tuvastatud riiklike institutsioonide maksekohustuste täitmist käsitleva 30. jaanuari 2002. aasta määruse nr 22/2002 [Ordonanţa de urgenţă a guvernului privind executarea obligaţiilor de plată ale instituţiilor publice, stabilite prin titluri executorii, cu modificările şi completările ulterioare, edaspidi „OUG n° 22/2002“] muudetud ja täiendatud redaktsiooni artiklite 1–3 kohaselt:

„Artikkel 1

1.      Täitedokumendiga tuvastatud nõuded riiklike institutsioonide ja riigiasutuste suhtes täidetakse nende eelarvetes selleks otstarbeks heaks kiidetud summadest või nende kuluartiklite arvel, mille alla asjaomane maksekohustus kuulub.

2.      Täitedokumendiga tuvastatud nõudeid riiklike institutsioonide ja riigiasutuste suhtes ei saa täita summade arvelt, mis on heaks kiidetud eelarves mõeldud haldus- ja tegevuskulude katmiseks, sh tööjõukulud, ning mille eesmärk on võimaldada neil täita neid seaduses ette nähtud ülesandeid ja eesmärke, milleks nad loodi.

Artikkel 2

Kui täitedokumendiga tuvastatud nõudeid ei hakata täitma või nende täitmist ei jätkata vahendite puudumise tõttu, peab võlgnikust institutsioon tegema kuue kuu jooksul toimingud, mis on tema maksekohustuse täitmiseks vajalikud. Seda tähtaega hakatakse arvestama kuupäevast, mil võlgnik sai kätte maksekäsu, mille edastas võlausaldaja taotlusel pädev täitevorgan.

Artikkel 3

Kui riiklikud institutsioonid ei täida artiklis 2 nimetatud maksekohustust, võib võlausaldaja taotleda sundtäitmist vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule ja/või teistele sel juhul kohaldatavatele õigusnormidele.“

8.        Rahandusministri 19. juuli 2011. aasta määrus nr 2336, millega kehtestatakse niisuguste täitedokumentide täitmise kord, mille alusel arestitakse riigiasutuste ja riiklike institutsioonide kontod, mis on avatud riigikassas [Ordinul Ministerului Finanţelor Publice nr. 2336 din 19 iulie 2011 pentru aprobarea Procedurii de punere în aplicare a titlurilor executorii în baza cărora se solicită înfiinţarea popririi conturilor autorităţilor şi instituţiilor publice deschise la nivelul unităţilor Trezoreriei Statului; edaspidi „määrus nr 2336/2011“] artikli 10a lõikes 1 on nähtud ette:

„Kui kohus on arestimismeetme kinnitanud, puudutab täitmine üksnes arestitud summasid, mis võlgnikul on või mida võlgnevad talle kolmandad isikud ning mis võimaldavad tasuda riiklike institutsioonide ja riigiasutuste suhtes tuvastatud nõuded, ilma et see piiraks hiljem muudetud ja täiendatud seaduse nr 288/2002 täiendustega heaks kiidetud [OUG nr 22/2002] artikli 1 lõikes 2 kehtestatud piiride kohaldamist.“

 Faktilised asjaolud, menetlus ja eelotsuse küsimused

 Kohtuasi C-200/14

9.        Põhikohtuasja kaebaja Silvia Georgiana Câmpean ostis 9. detsembril 2011 kasutatud sõiduki, mis oli esimest korda registreeritud teises liikmesriigis. Sõiduki registreerimisel Rumeenias maksis põhikohtuasja kaebaja saastetasu summas 2737 Rumeenia leud (RON).

10.      Kaebaja esitas 21. veebruaril 2012 eelotsusetaotluse esitanud kohtule kaebuse, milles ta palus selle summa koos intressiga tagastada, tuginedes asjaolule, et nimetatud tasu on liidu õigusega vastuolus.

11.      Kõnealune kohus esitas 5. novembril 2012 Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse saastetasu vastavuse kohta liidu õigusele. Euroopa Kohus vastas, et ELTL artiklit 110 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisuguste tasude kohaldamine, nagu on Rumeenias kehtestatud saastetasu.(6)

12.      Eelotsusetaotluse esitanud kohus kahtleb aga selles, kas tema tuvastatud tasu tagasimaksmise kohustus on OUG nr 8/2014 jõustumist arvestades tõhus. Samuti esitas ta Euroopa Kohtule järgmise küsimuse, mida ma selguse huvides nimetan küsimuseks nr 1:

„1.      Kas [ELL] artiklit 6, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 17, 20, artikli 21 lõiget 1 ja artiklit 47, põhimõtet maksta vastavalt Euroopa Kohtu praktikale liidu õigusega vastuolus olevad tasud tagasi, Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitust 16/2003 ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsiooni nr 1787/2011 tuleb tõlgendada nii, et erakorralise määruse nr 8/2014 artikkel XV on nendega vastuolus?“

13.      Eelotsusetaotlus saabus Euroopa Kohtusse 22. aprillil 2014. Pärast nimetatud küsimuse Euroopa Kohtule esitamist palus põhikohtuasja kaebaja, et eelotsuse küsimust täiendataks, võttes arvesse määruse nr 365/741/2014 jõustumist ning arvestades kahtlusi, milleks annavad alust muud Rumeenia õiguse normid seoses kõnealuse tasu tagasimaksemise kohustust tuvastava otsuse tõhususega. Neid kaalutlusi arvestades täiendas eelotsusetaotluse esitanud kohus oma taotlust järgmiste eelotsuse küsimustega, mida ma nimetan küsimusteks nr 2–6:

„2.      Kas liidu õigusnorme, millele on viidatud eelotsusetaotluses, mis on kohtuasja C-200/14 ese, ning Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitust 16/2003, Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsiooni nr 1787/2011 ja ministrite komitee soovitust nr (80)2 saab tõlgendada nii, et niisugused õigusnormid nagu rahandusministri määrus nr 741/2014, kliimamuutuste ja keskkonnaministri määrus nr 365/2014, määruse nr 22/2002 artiklid 1, 2 ja 3 ning rahandusministri määrus nr 2336/2011 on nendega vastuolus?

3.      Kas viidatud liidu õigusnorme ja Euroopa Kohtu praktikat [kohtuotsus Costanzo, 103/88, EU:C:1989:256] tuleb tõlgendada nii, et siseriiklikud ametiasutused (käesoleval juhul maksu- ja keskkonnakaitseasutused) peavad täitma haldus- ja maksuasjades tehtud kohtuotsuseid omal algatusel ja otsekohe, ilma et summasid tagasi saama õigustatud isik peaks taotlema täitmisele pööramist või tegema muid toiminguid, mida võlgnikust vastustaja nõuab?

4.      Mida tähendab „otsekohe“ vastavalt liidu õigusele, see tähendab kui kiiresti peavad siseriiklikud haldusasutused haldus- või maksuasjas tehtud kohtuotsuse täitma või tasaarvestama summad, mille tagastamisele on isikutel õigus, nende vastastikuste kohustustega riigi ees?

5.      Kas liidu õigust tuleb tõlgendada nii, et niisuguseid sanktsioone, nagu on nähtud ette Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovituse 16/2003 II peatüki punktis b (st seaduse nr 554/2004 artikli 24 lõikes 3 ette nähtud trahv), võib kohaldada ka juhul, kui ei täideta rahalisi kohustusi, mis on haldusasutusel kohtuotsuse kohaselt?

6.      Missugune on haldusasutuse suhtes tehtud kohtuotsuse sundtäitmise korral vara, mille võib vastavalt Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovituse 16/2003 II peatüki punkti 2 alapunktile d arestida?“

14.      Täiendavad eelotsuse küsimused saabusid Euroopa Kohtusse 18. detsembril 2014.

 Kohtuasi C-288/14

15.      Põhikohtuasja kaebaja Silvia Ciup ostis kasutatud sõiduki, mis oli esimest korda registreeritud teises liikmesriigis. Sõiduki registreerimisel Rumeenias maksis põhikohtuasja kaebaja saastetasu summas 1774 Rumeenia leud (RON).

16.      Ta palus 12. juulil 2012 põhikohtuasja vastustajal saastetasu talle tagasi maksta. Põhikohtuasja kaebaja taotlus jäeti rahuldamata, mistõttu ta esitas eelotsusetaotluse esitanud kohtule kaebuse. Viimane rahuldas kaebuse ning kohustas tagasi maksma saastetasu koos intressiga ajavahemiku kohta, mida loetakse päevast, mil tagasimaksmistaotluse esitamisest oli möödunud 45 päeva (see ajavahemik lõppes 27. augustil 2012).

17.      Käesolevas asjas palub põhikohtuasja kaebaja 485 RON suuruse intressi maksmist ajavahemiku eest, mis algas vaidlusaluse tasu maksmisest (see tähendab 15. oktoobrist 2010) ja kestis kuni 27. augustini 2012. Lisaks palub ta, et see intress makstaks välja otsekohe, mitte osade kaupa.

18.      Kuna eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates on nende nõuete rahuldamine OUG nr 8/2014 sätetega vastuolus, otsustas ta menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas Euroopa Liidu õiguse rikkumise kõrvaldamiseks Euroopa Liidu Kohtu praktikas ette nähtud õiguskaitsevahendite võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtet ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 17 sätestatud õigust omandile saab tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis lükkavad edasi liidu õiguse vastaselt sissenõutud tasu tagasimaksmise ja sellega seotud intressi maksmise – mis on ette nähtud kuni 31. detsembrini 2015 täitmisele pööratavates kohtuotsustes –, jaotades selle viie aasta jooksul tasutavateks osamakseteks?“

19.      Eelotsusetaotlus saabus Euroopa Kohtusse 12. juunil 2014.

 Menetlus Euroopa Kohtus

20.      Kirjalikud seisukohad esitasid: põhikohtuasja kaebaja kohtuasjas C-200/14, Rumeenia valitsus ja Euroopa Komisjon. Kahe kohtuasja 22. oktoobril 2015 toimunud ühisest kohtuistungist võtsid osa põhikohtuasja kaebaja kohtuasjas C-200/14 ja komisjon.

 Analüüs

21.      Kohustus maksta liidu õiguse vastaselt sisse nõutud tasu koos intressiga tagasi kaasneb selliste liidu õigusnormidega õigussubjektidele antud õigustega, millest niisugune õigusvastasus tuleneb.(7) Kui liidu õiguse normid vastavas valdkonnas puuduvad, tuleb tagasimaksmist reguleerivad põhimõtted ja kord kindlaks määrata siseriiklikus õiguses. Selles osas on liikmesriikide suhtes siduvad võrdväärsuse põhimõte ja tõhususe põhimõte. Eelotsuse küsimusi puudutavaid Rumeenia õigusnorme tuleb hinnata eelkõige neid põhimõtteid arvestades.(8) Eelotsusetaotluse esitanud kohtud tõstatavad ka küsimuse nende sätete kooskõla kohta teatavate harta sätetega. Käsitlen seda küsimust oma ettepaneku lõpuosas. Kõigepealt aga tuleb uurida kohtuasjas C-200/14 esitatud eelotsuse küsimuste vastuvõetavust, millele on osutanud Rumeenia valitsus.

 Kohtuasjas C-200/14 esitatud eelotsuse küsimuste vastuvõetavus

22.      Esiteks tuleb uurida Rumeenia valitsuse väidet, mille kohaselt Euroopa Kohus ei ole pädev Euroopa Nõukogu poolt vastu võetud akte tõlgendama, mistõttu eelotsuse küsimused ei ole neid akte puudutavas osas vastuvõetavad.(9)

23.      Nõustun selle seisukohaga. Vastab tõele, et Euroopa Kohus ei saa põhimõtteliselt otsustada Euroopa Nõukogu aktide üle ning ta ei ole pädev neid tõlgendama. Seega ei ole Euroopa Kohus käesolevas asjas pädev vastama eelotsuse küsimustele osas, milles need puudutavad Euroopa Nõukogu akte.

24.      Teiseks tuleb käsitleda Rumeenia valitsuse väidet eelotsuse küsimuste vastuvõetamatuse kohta tervikuna, mida ta selgitab sellega, et need küsimused puudutavad vaidlusaluse tasu tagasimaksmise kohustust käsitleva võimaliku otsuse täitmise problemaatikat, samas kui põhikohtuasja ese on üksnes selle tuvastamine, kas Rumeenia ametiasutustel selline kohustus lasub. Rumeenia valitsus leiab samuti, et menetluse käesolevas staadiumis on need küsimused pelgalt hüpoteetilised.

25.      Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt eeldatakse, et liidu õiguse tõlgendamist puudutavad küsimused, mille liikmesriigi kohus on esitanud õiguslikus ja faktilises raamistikus, mille ta on määratlenud omal vastutusel, on asjakohased. Siseriikliku kohtu esitatud eelotsusetaotluse saab Euroopa Kohus jätta läbi vaatamata vaid siis, kui on ilmne, et liidu õiguse tõlgendamine, mida siseriiklik kohus palub, ei ole mingil viisil seotud põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega, või ka juhul, kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi või õiguslikke asjaolusid, et anda talle esitatud küsimustele tarvilik vastus.(10)

26.      Käesolevas asjas on vaidlusaluse tasu vastuolu liidu õigusega ning seega selle tagasimaksmise kohustus põhimõtteliselt tuvastatud, kuna see tuleneb põhikohtuasjas esitatud esimesele eelotsusetaotlusele Euroopa Kohtu poolt antud vastusest.(11) Seega, käesolevas kohtuasjas kõnealuse kohtu poolt esitatud küsimused ei ole sugugi hüpoteetilised või eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetletava põhikohtuasjaga seotud. Mis puutub küsimusse, mil määral saab eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtu antavat vastust oma otsuses seejärel kasutada, siis on tegemist siseriikliku menetlusõiguse tõlgendamise küsimusega, mis ei kuulu Euroopa Kohtu pädevusse. Sellise hinnangu saab anda üksnes eelotsusetaotluse esitanud kohus. Kuna viimane on leidnud, et asja lahendamiseks on vaja saada nendele küsimustele vastus, ei saa Euroopa Kohus seda seisukohta kahtluse alla seada.

27.      Eespool nimetatud kaalutlusi arvestades leian, et ei ole alust vaidlustada kohtuasjas C-200/14 esitatud eelotsuse küsimuste vastuvõetavust.

 Sissejuhatavad märkused lojaalse koostöö põhimõtte kohta

28.      Teatavad Rumeenia õigusaktid – eelkõige OUG nr 8/2014 ja määrus nr 365/741/2014 –, mille kooskõla liidu õigusega on eelotsustetaotluse esitanud kohus kahtluse alla seadnud, on võetud vastu pärast neid Euroopa Kohtu otsuseid, millega tunnistati Rumeenias kehtivad sõiduki registreerimise tasud liidu õigusega vastuolus olevaks(12). Nende aktide eesmärk ongi just määrata kindlaks nimetatud tasu tagasimaksmise eeskirjad ja kord. Nii võib esitada küsimuse, kas juba ainuüksi seetõttu, et kõnealune tasu tunnistati liidu õigusega vastuolus olevaks, rikutakse tasu tagasimaksmist reguleerivate sätete ettenägemisega liidu ja liikmesriikide lojaalse koostöö põhimõtet, mis tuleneb ELL artikli 4 lõikest 3.

29.      Siiski näib mulle, et selliste erinormide ettenägemine iseenesest ei ole lojaalse koostöö põhimõttega vastuolus. Kui teatav liikmesriik on olukorras, kus ta peab teostama sissenõutud tasu suuremahulise tagasimaksmise märkimisväärsele arvule tasu maksnud isikutele, võib seda tagasimaksmist reguleerivate erinormide ettenägemine olla hädavajalik mitte üksnes selle riigi seisukohast, vaid olla soodne ka tasu maksnud huvitatud isikutele. Asjaomased erinormid ei tohi aga olla ebasoodsamad kui üldnormid ja need ei tohi muuta tasu tagasisaamist ülemäära keeruliseks ega praktikas võimatuks. Teisisõnu peavad need olema kooskõlas võrdväärsuse põhimõtte ja tõhususe põhimõttega.

30.      Euroopa Kohus on endise EÜ artikliga 10 (nüüd ELL artikli 4 lõige 3) seoses tõepoolest sedastanud, et sellisel juhul ei tohi liikmesriik kehtestada norme, mis piiravad liidu õigust rikkudes sisse nõutud tasu tagasisaamist.(13) Selles järelduses tugines ta aga võrdväärsuse põhimõttele ja tõhususe põhimõttele(14). Seega tuleb minu arvates leida, et lojaalse koostöö põhimõttega ei ole vastuolus see, kui liikmesriigid näevad ette liidu õigusega vastuolus olevaks tunnistatud tasu tagasimaksmist reguleerivaid erinorme, tingimusel et need normid on kooskõlas võrdvääruse põhimõtte ja tõhususe põhimõttega.

 Võrdväärsuse põhimõte

31.      Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale tähendab võrdväärsuse põhimõte seda, et üksikasjalikud menetlusnormid nende kaebuste läbivaatamiseks, mille eesmärk on tagada tasu maksnud isikutele liidu õigusest tulenevate õiguste kaitse, ei või olla ebasoodsamad siseriikliku õiguse sätetel põhinevatest sarnasest normidest.(15) Selle põhimõtte tähendus on eriti oluline osas, mis puudutab liikmesriigi siseriiklikus õiguses ette nähtud erinorme sellise tasu tagasimaksmise kohta, mille vastuolu liidu õigusega on tuvastatud, nagu OUG nr 8/2014 ja määrus nr 365/741/2014.

32.      Eelotsusetaotluse esitanud kohtud ei ole esitanud teavet, mille põhjal saaks hinnata, kas kohtuasjade esemeks olevad Rumeenia õigusnormid on võrdvääruse põhimõttega kooskõlas. Samas märgib Rumeenia valitsus, et seda põhimõtet ei ole rikutud, kuna muudes olukordades, nt riigi töölepingust tulenevate maksmata võlgade maksmisel riigikassast osamaksete kaupa, kohaldatakse analoogilisi norme.

33.      Siinkohal tuleb siiski rõhutada, et siseriiklike normide hindamine sellest vaatenurgast, kas need on kooskõlas võrdväärsuse põhimõttega, tingib nende võrdlemise selliste normidega, mis käsitlevad selliste õiguste kaitset, mis on asjaomastes siseriiklikes õigusnormides ette nähtud õigustega analoogsed. Euroopa Kohus on seda oma kohtupraktikas väga selgesti sedastanud, märkides, et kõnealuse põhimõtte järgimine eeldab, et vastav siseriiklik norm on ühtmoodi kohaldatav kaebustele, milles viidatakse liidu õiguse rikkumisele kui siseriikliku õiguse eiramisele, mille ese ja alus on sarnased(16).

34.      Seega nõuab selle hindamine, kas liidu õigusega vastuolus olevaks tunnistatud tasu tagasimaksmist käsitlevad sätted on võrdväärsuse põhimõttega kooskõlas, nende võrdlemist normidega, mis siseriikliku õiguse alusel kehtivad – näiteks põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses – tuvastatud siseriiklikku õigust rikkudes sisse nõutud tasu tagasimaksmise suhtes. Seega ei ole siseriiklikud õigusnormid, mis puudutavad muu olemusega võla kui alusetult sissenõutud tasu tagasimaksmist riigikassast – nagu väljamaksmata töötasu –, asjakohased ning need ei määra ära seda, kas liidu õigusega vastuolevaks tunnistatud tasu tagasimaksmist käsitlevad sätted on võrdväärsuse põhimõttega kooskõlas või mitte.

35.      Selle hinnangu andmiseks peavad eelotsusetaotluse esitanud kohtud tegema kindlaks korra, mis on siseriiklikes õigusnormides ette nähtud siseriiklikke õigusnorme rikkudes sisse nõutud tasu tagasimaksmise suhtes, ning seejärel võrdlema sellega korda, mis kehtib põhikohtuasjas käsitletava liidu õigusega vastuolevaks tunnistatud tasu tagasimaksmise kohta.(17) Kui eelotsusetaotluse esitanud kohtud tuvastavad, et viimati nimetatud kord on ebasoodsam, peavad nad selle kohaldamisest keelduma, nii et tagasimaksmine tasu maksnud huvitatud isikutele toimuks vastavalt korrale, mis ei ole ebasoodsam kui see, mis on kohaldatav siis, kui nad taotlevad siseriiklikku õigust rikkudes sisse nõutud tasu tagastamist.

36.      Seega tuleb käesolevates kohtuasjades esitatud eelotsuse küsimustele vastata, et liidu õiguskorras ette nähtud õiguste kaitse ja siseriiklike õigusnormidega ette nähtud õiguste kaitse võrdväärsuse põhimõttega on vastuolus liikmesriikide siseriiklikud õigusnormid, mis seavad liidu õigusega vastolus olevaks tunnistatud tasu tagasimaksmise suhtes tingimusi, mis on ebasoodsamad kui need, mis on kohaldatavad siseriiklikku õigust rikkudes sisse nõutud tasu tagasimaksmisele. Selle hinnangu peavad andma siseriiklikud kohtud.

 Tõhususe põhimõte

37.      Isegi kui asjaomased siseriiklikud õigusnormid vastavad võrdväärsuse tingimusele, peavad liidu õigusest tulenevate õiguste kaitsmiseks mõeldud siseriiklikud õigusnormid vastama ka tõhususe kriteeriumile. Nende kahe põhimõtte sõltumatus on määrava tähtsusega, kuna see tähendab, et nendest tulenevad nõuded peavad kõik olema täidetud. Teisisõnu ei ole siseriiklike õigusnormide suhtes kehtivad nõuded täidetud, kui liidu õigusest tulenevad õigused ei ole tõhusalt kaitstud, isegi kui siseriiklikus õiguses ette nähtud analoogsed õigused on kaitstud võrdväärsel või sarnasel viisil.

38.      Vastavalt kohtupraktikas antud määratlusele nõuab tõhususe põhimõte, et siseriiklikud õigusnormid ei tohi muuta liidu õiguskorraga antud õiguste teostamist praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks.(18) Mis puutub liidu õigust rikkudes sisse nõutud tasu tagasimaksmisse, siis tähendab see mitte üksnes seda, et tasu maksnud isikul on õigus kogu tasu summale koos intressiga, vaid ka seda, et nimetatud tagasimaksmist reguleerivad sätted ei tohi muuta selle õiguse teostamist ülemäära, see tähendab vajalikust enam raskeks.

39.      Erinevates eelotsuse küsimustes osutatud konkreetseid sätteid, mis reguleerivad sõidukite registreerimise tasu tagasimaksmist, tuleb hinnata eelnimetatud põhimõtteid arvestades.

 Tagasimaksmine viie aasta peale jaotatud osamaksete kaupa

40.      Liidu õigust rikkuva tasu sissenõudmine on õigusvastane. Sellise tasu tagasimaksmise eesmärk on eelkõige õigusvastase olukorra heastamine. Olukord kestab nii kaua, kuni tasu ei ole tasu maksnud isikule tagastatud. Tasu tuleb tagastada viivitamatult, see tähendab otsekohe pärast tagasimaksmise kohustuse tuvastamiseks ja selle täitmiseks möödapääsmatute menetluste läbiviimist.

41.      Igasugune põhjendamatu viivitamine pikendab õigusega vastuolus oleva tasu sissenõudmisest tulenevat õigusvastast olukorda ning takistab seega tasu tagastamise kohustuse eesmärgi saavutamist. Nii on see eelkõige juhul, kui liikmesriik näeb ette tasu tagasimaksmise jaotamise osamaksete kaupa ning seetõttu pikendab teadlikult ja tahtlikult seda õigusvastast olukorda. Seega on nimetatud tegevus vastuolus tõhususe põhimõttega.

42.      Liidu õigusega vastuolus oleva tasu tagasimaksmise – ja intressi maksmise – kohustuse teine eesmärk on hüvitada kahju, mida põhjustati sellega, et kadus võimalus kasutada tasu alusetu sissenõudmise tulemusel tekkinud rahalisi vahendeid.(19) Sellega seoses tähendab tasumisele kuuluva intressi maksmise edasilükkamine või jaotamine osamakseteks seda, et kahju ei ole sel ajavahemikul veel hüvitatud. Niisiis on see vastuolus tõhususe põhimõttega. Siinkohal tuleb lisada, et nimetatud kahju tekib tasu sissenõudmise ajahetkel. Selle hüvitamiseks peab seega tasuma intressi kogu ajavahemiku eest alates päevast, mil tasu alusetult sisse nõuti, kuni selle tegeliku tagasimaksmiseni tasu maksnud isikule.

43.      Üks alusetult sissenõutud tasu tagastamise viis võib olla selle tasaarvestamine muude tasu maksnud isiku võlgadega riigikassa ees. Sellisel juhul kuuluvad eespool viidatud põhimõtted (punktid 41 ja 42) täielikult kohaldamisele. Samas on tõhususe põhimõttega vastuolus piirata sellist tasaarvestamise võimalust aastas tagasimakstava osaga (20%) kogusummast. Kõnealune hüvitamine peab toimuma viivitamatult kogu alusetult sissenõutud summa ja lisandunud intressi ulatuses ning kui tagasi makstav summa ületab tasu maksnud isiku võlgasid, tuleb vahe tagasi maksta viivitamatult vastava rahasumma maksmisega.

 Tagasimaksmine tasu maksnud isiku taotlusel ning kohustus lisada teatavad dokumendid

44.      Mis puutub sättesse, mis näeb ette, et liidu õigust rikkudes sisse nõutud tasu tagastamine toimub tasu maksnud huvitatud isiku taotluse alusel, siis ei leia ma, et see on tõhususe põhimõttega vastuolus. Minu arvates võib tasu maksnud isikult nõuda talle kuuluvate õiguste teostamiseks aktiivset sammude astumist. Nimetatud nõue ei raskenda ülemäära tema õiguste kasutamist, seda enam ei muuda see seda võimatuks. Minu arvates ei saa tõhususe põhimõtet tõlgendada nii, et see kohustab liikmesriike liidu õigust rikkudes sisse nõutud tasu omal algatusel tagastama.

45.      Samuti ei tule pidada ülemääraseks normi, mis kohustab esitama dokumente, mis tõendavad taotleja isikut ning tema õigust tasu tagasimaksmiseks.

46.      Seevastu juhul, kui määruse nr 365/741/2014 I lisale vastavat sätet tuleb mõista nii, et tagastamise suhtes kehtib tingimus, et tasu maksnud isik on eelnevalt saavutanud kohtu otsuse, milles tunnustatakse tagasimaksmise kohustust, siis see tingimus on kahtlemata tõhususe põhimõttega vastuolus. Liidu õiguse, täpsemini ELTL artikli 110 tõlgendus, mille põhjal on selle õigusega vastuolus olevaks tunnistatud sõidukite registreerimisel sissenõutav Rumeenia tasu, on tõepoolest antud Euroopa Kohtu otsustes. Need otsused on siduvad mitte üksnes kohtute suhtes, kes sellekohased eelotsuse küsimused on esitanud, vaid kõigi Rumeenia kohtute ja ametiasutuste suhtes, nagu komisjon on oma seisukohtades õigesti märkinud. Ka vajadus algatada kohtulik menetlus, mille tulemus on ette teada, ning seejärel individuaalne haldusmenetlus, muudab selle tasu tagasisaamise õiguse teostamise ülemäära raskeks.

 Tasu tagasimaksmiseks ette nähtud rahaliste vahendite piiramine

47.      Tasu tagasimaksmiseks mõeldud rahaliste vahendite piiramine vastava eelarveüksuse eelarves selleks ette nähtud summadega võib praktikas muuta tasu tagasimaksmise võimatuks, kui need summad ei osutu piisavaks. Seega on selline piirang tõhususe põhimõttega ilmselgelt vastuolus, seda enam, et selles on tasu tagasimaksmise tingimuseks seatud asjaolu, mis täielikult sõltub tagasimakset tegema kohustatud üksusest, kelleks on riik. See piirang võimaldab seega sisuliselt tagasimaksmist vältida ettekäändel, et eelarves selleks ette nähtud vahendid puuduvad. Liidu õigust rikkudes sissenõutud tasu tagasimaksmise kohustus on kohustus saavutada teatav tulemus, mille täitmist liikmesriik ei saa vältida.

 Täitmisele pööramist puudutavad piirangud

48.      Liidu õigust rikkudes sissenõutud tasu tagasimaksmise kohustuse täitmine saab tõepoolest toimuda huvitatud isiku taotlusel, kuid tahteavaldusest peaks piisama, see tähendab, et huvitatud isik ei tohi olla kohustatud pöörama nõuet sundtäitmisele. Kui aga liikmesriik keeldub kohustust täies ulatuses või osaliselt täitmast, peab tasu maksnud isikul olema õigus taotleda täitemenetluse läbiviimist. Sellisel juhul ning põhjustel, mis on esitatud eespool punktis 47, ei tohi siseriiklik õigus piirata vara, mille suhtes saab nõuet täitmisele pöörata, üksnes rahasummaga, mis maksu tagastamiseks on konkreetselt eraldatud. Võlgnik on sel juhul riigikassa ning täitmine tuleb läbi viia üldiste põhimõtete alusel, mis on kohaldatavad riigikassa vastu suunatud rahaliste nõuete täitmisele ning mis kehtivad asjaomase liikmesriigi õiguses.

49.      Mis aga puutub sellesse, mis ajast on võimalik pöörata õigusvastaselt sissenõutud tasud sundtäitmisele, siis ei ole tõhususe põhimõttega vastuolus see, kui liikmesriik, kes on näinud liidu õigust rikkudes sisse nõutud tasu tagasimaksmise suhtes ette erimenetluse, keelab tagasimaksmist kuni ajani, mil see menetlus on lõppenud. Samas kehtib tingimus, et see menetlus peab olema kooskõlas võrdväärsuse põhimõtte ja tõhususe põhimõttega. Kui menetlus rikub neid põhimõtteid näiteks seetõttu, et tasu tegelik ja täielik tagasimaksmine koos intressiga toimub hiljem, peab tasu maksnud isikul olema võimalik pöörata nõue sundtäitmisele, kui tagasimaksmine ei ole mõistliku aja jooksul aset leidnud.

 Tagasimaksmise taotluse läbivaatamise tähtaeg

50.      Vastavalt eelotsuse küsimuste esemeks olevatele siseriiklikele õigusnormidele vaadatakse vaidlusaluste tasude tagasimaksmise taotlused läbi hiljemalt 45 päeva jooksul. See tähtaeg ei näi ülemäära pikk ning jääb liikmesriikides tavapäraselt kehtivatesse haldusasjade läbivaatamise tähtaegade piiridesse, mistõttu ma ei pea seda tõhususe põhimõttega vastuolus olevaks.

51.      Siiski on eelotsusetaotluse esitanud kohtute avaldatud teabe põhjal tegemist pikema tähtajaga kui tavapäraselt selliste asjade suhtes Rumeenia õiguse kohaselt kohaldatav tähtaeg, kuivõrd viimati nimetatud juhul on see 30 päeva. See erinevus võib võrdväärsuse põhimõtet arvestades olla problemaatiline. Tegemist on küsimusega, mida peavad hindama siseriiklikud kohtud.

 Vastus tõhususe põhimõtet puudutavatele eelotsuse küsimustele

52.      Eespool nimetatud kaalutluste põhjal teen ettepaneku vastata eelotsuse küsimustele järgnevalt:

1.      Tasu maksnud isiku liidu õigusest tulenevate õiguste kaitse tõhususe põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus siseriikliku õiguse normid, mis:

–        jaotavad liidu õiguse vastaselt sisse nõutud tasu tagasimaksmise ja selle alusel makstava intressi viie aasta peale aastasteks osamakseteks, piirates nende osamaksetega tasu maksnud isiku võimalust tasaarvestada tema asjaomast sissenõutavat summat muude maksuvõlgadega, mille võlgnik on tema;

–        kohustavad tasu maksnud isikut saavutama kohtuotsuse, milles on tehtud kindlaks, et isikul on õigus liidu õiguse vastaselt sisse nõutud tasu tagastamisele, olgugi et Euroopa Kohtu praktika põhjal ei ole sellise tasu õigusvastasuses kahtlusi;

–        piirab tasu tagasimaksmiseks määratud rahaliste vahendite summat selleks vastava eelarveüksuse eelarves eraldatud summadega;

–        piirab tasu tasunud isiku võimalust pöörata nõue sundtäitmisele, kui riik lükkab põhjendamatult tasu tagasimaksmist edasi, või lubab tal nõuet täitmisele pöörata üksnes summa ulatuses, mis on eelarves selle tasu tagasimaksmiseks ette nähtud.

2.      Tasu maksnud isiku liidu õigusest tulenevate õiguste kaitse tõhususe põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus siseriikliku õiguse normid, mis näevad ette, et:

–        tasu maksnud huvitatud isik peab taotlema liidu õiguse vastaselt sisse nõutud tasu tagastamist ning lisama taotlusele dokumendid, mis tõendavad tema isikut ja talle kuuluvat õigust tasu tagastamisele;

–        tasu maksnud isikul on õigus pöörata nõue sundtäitmisele alles pärast seda, kui liidu õiguse vastaselt sisse nõutud tasu tagasimaksmise menetlus on lõppenud, tingimusel et see menetlus on kooskõlas võrdväärsuse ja tõhususe nõuetega.

 Harta sätete tõlgendus

53.      Harta artikli 51 lõike 1 kohaselt on harta sätted ette nähtud liikmesriikidele üksnes liidu õiguse kohaldamise korral. Nagu nähtub Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikast Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 51 lõike 1 tõlgendamise kohta, laienevad liidu õiguskorras tagatud põhiõigused – ning seega eelkõige hartas nimetatud õigused – kõigile liidu õigusega reguleeritud olukordadele. Seega tuleb hartaga tagatud põhiõigusi kaitsta siis, kui siseriiklik õigusnorm kuulub liidu õiguse kohaldamisalasse.(20)

54.      Käesolevates kohtuasjades analüüsitavates Rumeenia õigusnormides on määratud kindlaks liidu õiguse vastaselt sisse nõutud tasu tagasimaksmise kord ning seega on nende eesmärk kaitsta liidu õigusest tulenevaid õigusi. Seega kuuluvad need kahtlemata liidu õiguse ning seetõttu harta kohaldamisalasse.

55.      Leian samas, et eespool esitatud võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtte tõlgendus pakub eelotsusetaotluse esitanud kohtutele piisava aluse, mille põhjal otsustada, et sõidukite registreerimisel sissenõutavat tasu puudutavad teatavad Rumeenia õiguse normid on liidu õigusega vastuolus. Harta sätted tõepoolest mõjutavad tõhususe põhimõtte tõlgendamist seoses liidu õigusest tulenevate õiguste teostamisega siseriiklikes ametiasutustes. Siiski näib eespool esitatud kaalutlusi arvestades tarbetu viia läbi Rumeenia vastavate õigusnormide iseseisvat analüüsi seoses hartaga.

56.      Kui Euroopa Kohus aga leiab vastupidi minu ettepanekule, et Rumeenia vastavad õigusnormid ei ole nimetatud põhimõtetega vastuolus, tuleb neid norme analüüsida seoses eelotsuse küsimustes nimetatud harta sätetega. Analüüsis tuleks võtta arvesse selle väite põhjendusi, mille kohaselt Rumeenia vastavad õigusnormid on liidu õigusega ning eelkõige tõhususe põhimõttega kooskõlas (analüüs kooskõla kohta võrdväärsuse põhimõttega tuleb eelkõige viia läbi Rumeenia kohtutel). Kuna mina selliseid põhjendusi ei näe, siis ei ole mul võimalik sellist analüüsi läbi viia.

 Järeldus

57.      Esitatud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Tribunalul Sibiu ja Tribunalul Timişi esitatud eelotsuse küsimustele järgmiselt:

1.      Liidu õiguskorras ette nähtud õiguste kaitse ja siseriiklike õigusnormidega ette nähtud õiguste kaitse võrdväärsuse põhimõttega on vastuolus liikmesriikide siseriiklikud õigusnormid, mis seavad liidu õigusega vastolus olevaks tunnistatud tasu tagasimaksmise suhtes tingimusi, mis on ebasoodsamad kui need, mis on kohaldatavad siseriiklikku õigust rikkudes sisse nõutud tasu tagasimaksmisele. Selle hinnangu peavad andma siseriiklikud kohtud.

2.      Tasu maksnud isiku liidu õigusest tulenevate õiguste kaitse tõhususe põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus siseriikliku õiguse normid, mis:

–        jaotavad liidu õiguse vastaselt sisse nõutud tasu tagasimaksmise ja selle alusel makstava intressi viie aasta peale aastasteks osamakseteks, piirates nende osamaksetega tasu maksnud isiku võimalust tasaarvestada tema asjaomast sissenõutavat summat muude maksuvõlgadega, mille võlgnik on tema;

–        kohustavad tasu maksnud isikut saavutama kohtuotsuse, milles on tehtud kindlaks, et isikul on õigus liidu õiguse vastaselt sisse nõutud tasu tagastamisele, olgugi et Euroopa Kohtu praktika põhjal ei ole sellise tasu õigusvastasuses kahtlusi;

–        piirab tasu tagasimaksmiseks määratud rahaliste vahendite summat selleks vastava eelarveüksuse eelarves eraldatud summadega;

–        piirab tasu maksnud isiku võimalust pöörata nõue sundtäitmisele, kui riik lükkab põhjendamatult tasu tagasimaksmist edasi, või lubab tal nõuet täitmisele pöörata üksnes summa ulatuses, mis on eelarves selle tasu tagasimaksmiseks ette nähtud.

3.      Tasu maksnud isiku liidu õigusest tulenevate õiguste kaitse tõhususe põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus siseriikliku õiguse normid, mis näevad ette, et:

–        tasu maksnud huvitatud isik peab taotlema liidu õiguse vastaselt sisse nõutud tasu tagastamist ning lisama taotlusele dokumendid, mis tõendavad tema isikut ja talle kuuluvat õigust tasu tagastamisele;

–        tasu maksnud isikul on õigus pöörata nõue sundtäitmisele alles pärast seda, kui liidu õiguse vastaselt sisse nõutud tasu tagasimaksmise menetlus on lõppenud, tingimusel et see menetlus on kooskõlas võrdväärsuse ja tõhususe nõuetega.

1 – Algkeel: poola.

2 –      Vt kohtuotsused Tatu (C-402/09, EU:C:2011:219), Nisipeanu (C-263/10, EU:C:2011:466) ja Manea (C-76/14, EU:C:2015:216) ning mitu kohtumäärust, mis seda küsimust puudutavad.

3 –      Vt kohtuotsused Irimie (C-565/11, EU:C:2013:250), Nicula (C-331/13, EU:C:2014:2285) ja Târșia (C-69/14, EU:C:2015:662).

4 –      Vt eelkõige kohtuotsus Târșia (C-69/14, EU:C:2015:662, punkt 24).

5 –      Ordinul nr. 365/741/2014 privind aprobarea Procedurii de efectuare a plăţilor sumelor prevăzute prin hotărâri judecătoreşti având ca obiect restituirea taxei pe poluare pentru autovehicule şi a taxei pentru emisiile poluante provenite de la autovehicule şi a modelului şi conţinutului unor formulare şi pentru modificarea anexei nr. 4 la Ordinul ministrului mediului şi schimbărilor climatice şi al viceprim-ministrului, ministrul finanţelor publice, nr. 490/407/2013 pentru aprobarea Procedurii de restituire a sumelor prevăzute la art. 7, 9 şi 12 din Ordonanţa de urgenţă a Guvernului nr. 9/2013 privind timbrul de mediu pentru autovehicule, precum şi a sumelor stabilite de instanţele de judecată prin hotărâri definitive şi irevocabile.

6 –      Kohtumäärus Câmpean ja Ciocoiu (C-97/13 ja C-214/13, EU:C:2014:229).

7 – Kohtuotsus Nicula (C-331/13, EU:C:2014:2285, punktid 27 ja 28 ning seal viidatud kohtupraktika).

8 – Erinevalt kohtuasjas C-288/14 eelotsusetaotluse esitanud kohtust ei viita kohtuasjas C-200/14 eelotsusetaotluse esitanud kohus oma küsimustes otsesõnu, et tõlgendust soovitakse saada neile põhimõtetele. Siiski nimetab ta liidu õiguse vastaselt sissenõutud tasu tagasimaksmise põhimõtet, mis on võrdvääruse põhimõtte ja tõhususe põhimõtte järgimisega lahutamatult seotud (vt eelkõige kohtuotsus Târșia, C-69/14, EU:C:2015:662, punktid 26 ja 27). Kaalutlused nende kahe põhimõtte kohta puudutavad seega ka kohtuasja C-200/14.

9 –      Tegemist on Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitusega 16/2003, Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsiooniga nr 1787/2011 ning ministrite komitee soovitusega nr (80)2 (vt kohtuasjas C-200/14 esitatud eelotsuse küsimusi).

10 –      Kohtuotsus Melki ja Abdeli (C-188/10 ja C-189/10, EU:C:2010:363, punkt 27 ja seal viidatud kohtupraktika).

11 – Kohtumäärus Câmpean ja Ciocoiu (C-97/13 ja C-214/13, EU:C:2014:229).

12 – Eelkõige kohtuotsused Tatu (C-402/09, EU:C:2011:219) ja Nisipeanu (C-263/10, EU:C:2011:466).

13 – Kohtuotsus Weber’s Wine World jt (C-147/01, EU:C:2003:533, punkt 86).

14 – Vt kohtuotsus Deville (240/87, EU:C:1988:349, punktid 12 ja 13).

15 – Vt eelkõige kohtuotsused Rewe-Zentralfinanz ja Rewe-Zentral (33/76, EU:C:1976:188, punkt 5); Littlewoods Retail jt (C-591/10, EU:C:2012:478, punkt 27) ning Târșia (C-69/14, EU:C:2015:662, punkt 27).

16 –      Kohtuotsus Littlewoods Retail jt (C-591/10, EU:C:2012:478, punkt 31) (kohtujuristi kursiiv).

17 – Ibidem.

18 – Vt eelkõige kohtuotsused Les Fils de Jules Bianco ja Girard (331/85, 376/85 ja 378/85, EU:C:1988:97, punkt 12); Metallgesellschaft jt (C-397/98 ja C-410/98, EU:C:2001:134, punkt 85) ja Târșia (C-69/14, EU:C:2015:662, punkt 27).

19 – Vt eelkõige kohtuotsused Metallgesellschaft jt (C-397/98 ja C-410/98, EU:C:2001:134, punkt 87); Littlewoods Retail jt (C-591/10, EU:C:2012:478, punktid 25 ja 29) ja Irimie (C-565/11, EU:C:2013:250, punktid 21 ja 26).

20 – Kohtuotsus Åkerberg Fransson (C-617/10, EU:C:2013:105, punktid 19 ja 21).