Available languages

Taxonomy tags

Info

References in this case

References to this case

Share

Highlight in text

Go

26.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 233/11

Eelotsusetaotlus, mille esitas Conseil d'État (Prantsusmaa) 4. augustil 2009 — Ministre du budget, des comptes publics et de la fonction publique versus Société Accor

(Kohtuasi C-310/09)

2009/C 233/20

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Conseil d'État

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Ministre du budget, des comptes publics et de la fonction publique

Vastustaja: Société Accor

Eelotsuse küsimused

1.

a)

Kas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikleid 56 ja 43 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus maksusüsteem, mille eesmärk on kõrvaldada dividendide majanduslik topeltmaksustamine ja mis:

i)

võimaldab emaettevõtjal arvata dividendimaksust, mida ta peab tasuma oma tütarettevõtjate makstud dividendide edasijaotamise korral oma aktsionäridele, maha nende dividendide maksmisega seotud tulumaksukrediidi, kui need dividendid pärinevad Prantsusmaal asutatud tütarettevõtjalt,

ii)

aga ei paku seda võimalust, kui need dividendid on pärit Euroopa Ühenduse teises liikmesriigis asutatud tütarettevõtjalt, sest see süsteem ei anna niisugusel juhul õigust tulumaksukrediidile, mis on seotud nende dividendide maksmisega selle tütarettevõtja poolt, ja seda seepärast, et selline süsteem kahjustab juba iseenesest selle emaettevõtja puhul kapitali vaba liikumise või asutamisvabaduse põhimõtet?

b)

Kas eitava vastuse korral tuleb neid artikleid tõlgendada nii, et niisugune süsteem on nende artiklitega sellegipoolest vastuolus, sest arvesse tuleb võtta ka aktsionäride olukorda seepärast, et olenevalt dividendimaksu tasumisest sõltub nende dividendide summa, mis see emaettevõtja oma tütarettevõtjatelt sai ja oma aktsionäridele edasi jaotas, nende tütarettevõtjate asukohast, sellest, kas nende asukoht on Prantsusmaal või mõnes teises Euroopa Ühenduse liikmesriigis, nii et see süsteem veenab aktsionäre hoiduma investeeringute tegemisest sellesse emaettevõtjasse ja mõjutab seega selle äriühingu kapitalikogumist, ning see süsteem veenab seda äriühingut mitte paigutama kapitali tütarettevõtjatesse, mis on asutatud muudes liikmesriikides peale Prantsusmaa, või mitte looma nendes liikmesriikides niisuguseid tütarettevõtjaid?

2.

Kas juhul, kui vastus esimese küsimuse punktidele a ja b on jaatav ja kui Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikleid 56 ja 43 tõlgendatakse nii, et nendega on vastuolus eespool kirjeldatud tulumaksukrediidisüsteem ja seega on haldusasutus põhimõtteliselt kohustatud sellel alusel sisse nõutud summad tagastama, sest need on sisse nõutud, eirates ühenduse õigust, takistab ühenduse õigus niisuguse süsteemi korral, mis ei too iseenesest kaasa maksu maksukohustuslasepoolset kolmandale isikule ülekandmist:

a)

haldusasutusel keeldumast emaettevõtja tasutud summade tagastamisest põhjendusega, et see tagastamine tooks kaasa viimase alusetu rikastumise,

b)

ja eitava vastuse korral tuginemast asjaolule, et emaettevõtja tasutud summa ei kujuta endast raamatupidamis- või maksukulu, vaid võetakse lihtsalt maha kõikidest summadest, mis võidakse edasi jaotada tema aktsionäridele, selleks, et mitte anda korraldust see summa äriühingule tagastada?

3.

Kas võttes arvesse vastust esimesele ja teisele küsimusele, takistavad ühenduse võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtted summade tagastamise suhtes, mis tagab sama maksusüsteemi kohaldamise dividendide suhtes, mida emaettevõtja jaotab edasi, ükskõik kas need dividendid tulenevad summadest, mida maksavad tema Prantsusmaal või mõnes teises Euroopa Ühenduse liikmesriigis asutatud tütarettevõtjad, kohaldamast tingimust, et — piiramata Prantsusmaa ja selle liikmesriigi vahel, kus tütarettevõtja on asutatud, võimaliku kehtiva kahepoolse konventsiooni infovahetust käsitlevate sätete kohaldamist — maksukohustuslane esitab teabe, mis tal ainsana on ja mis käsitleb iga vaidlusaluse dividendi osas mõnes muus Euroopa Ühenduse liikmesriigis kui Prantsusmaa asutatud tütarettevõtjate saadud kasumi puhul eelkõige tegelikult kohaldatud maksumäära ja tegelikult tasutud maksusummat, isegi kui Prantsusmaal asuvate tütarettevõtjate puhul ei nõuta neid tõendeid, mis on haldusasutusele teada?