Available languages

Taxonomy tags

Info

References in this case

References to this case

Share

Highlight in text

Go

9.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 37/17


30. novembril 2007 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Itaalia Vabariik

(Kohtuasi C-540/07)

(2008/C 37/24)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: R. Lyal ja A. Aresu)

Kostja: Itaalia Vabariik

Hageja nõuded

Tuvastada, et kuna Itaalia Vabariigis kehtib maksukorraldus, mille kohaselt kohaldatakse teistes liikmesriikides või EMP lepingu riikides asuvatele äriühingutele jaotatud dividendidele ebasoodsamat maksusüsteemi võrreldes riiki jäävatele dividendidele kohaldatavaga, on ta rikkunud EÜ artiklis 56 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklis 40 sätestatud kohustusi, mis puudutavad kapitali vaba liikumist vastavalt liikmesriikide ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu poolteks olevate riikide vahel, ning ka viimati nimetatud lepingu artiklis 31 sätestatud kohustusi, mis puudutavad asutamisvabadust selle lepingu poolteks olevate riikide vahel;

mõista kohtukulud välja Itaalia Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Euroopa Komisjon viitab Itaalias kehtivale asjakohasele õigusele, mis samuti põhineb välislepingul, ja mille alusel kohaldatakse Itaaliast väljaspool asuvatele äriühingutele makstavatele dividendidele (nö riigist välja makstud dividendidele) selgelt ebasoodsamat maksusüsteemi võrreldes süsteemiga, mida kohaldatakse Itaalia äriühingutele makstavatele dividendidele (nö riiki jäävad dividendid).

Komisjoni hinnangul on need õigusnormid — mille reformimise Itaalia valitsus lubab läbi viia — vastuolus kapitali vaba liikumise põhimõttega, kuna neil on negatiive mõju Itaalia äriühingute mitteresidentidest aktsionäride kasumile ja investeerimisotsustele, muutes samas ka Itaalia äriühingutele raskemaks kapitali leidmise teistest riikidest. Seega tuleb tuvastada, et ilmselgelt rikutakse EÜ artiklit 56, mis keelab kapitali liikumise kõik piirangud liikmesriikide vahel, ja EMP lepingu artiklit 40, mis sätestab analoogse vabaduse selle lepingu poolteks olevate riikide vahel.

Lisaks leiab komisjon, et need õigusnormid võivad olla vastuolus ka asutamisvabaduse sätetega, mis on kehtestatud EMP lepingu artiklis 31, kuna seda saab kohaldada ka selle lepingu poolteks olevates riikides asuvate äriühingute kontrollivatele osalustele Itaalia äriühingutes, millele direktiiviga 90/435/EMÜ (1) kehtestatud ühine maksustamissüsteem ei kohaldu.

Rikkumise uurimise menetluses oli komisjonil võimalus tutvuda Itaalia Vabariigi argumentidega, mida see oma kaitseks ja asjassepuutuva õiguse jõusoleku põhjendamiseks esitas, ning ta leidis, et põhjendused ei ole piisavad. Itaalia Vabariik on aga hiljuti teatanud oma soovist vastavaid õigusnorme reformida, et viia need ühenduse õigusega kooskõlla: komisjoni esitatud hagiavaldus võib reformi läbiviimist kiirendad.


(1)  EÜT L 225, 20.8.1990, lk 6, ELT eriväljaanne 09/01, lk 147.