Available languages

Taxonomy tags

Info

References in this case

Share

Highlight in text

Go

29.1.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 30/20


11. novembril 2010 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Portugali Vabariik

(Kohtuasi C-524/10)

()

2011/C 30/33

Kohtumenetluse keel: portugali

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindaja: M. Afonso)

Kostja: Portugali Vabariik

Hageja nõuded

tuvastada, et kuna Portugali Vabariik kohaldab põllumajandustootjate suhtes erikorda, mis on käibemaksudirektiiviga (1) kehtestatud korraga vastuolus, sest sellega vabastatakse põllumajandustootjad käibemaksu tasumisest, ning kuna ta kohaldab kindlamääralise hüvitise 0–taseme protsendimäära, samas kui ta maksab omavahenditest olulist negatiivset hüvitist käibemaksu tasaarveldamiseks, siis on Portugali Vabariik rikkunud kõnealuse direktiivi artiklitest 296–298 tulenevaid kohustusi;

mõista kohtukulud välja Portugali Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Portugali õigusaktides ei ole ette nähtud põllumajandustootjate sisendkäibemaksu kindlasummalist hüvitist. 2004. ja 2005. eelarveaasta omavahendite kontrollimise alusel, mis viidi Portugalis läbi 13. ja 14. novembril 2007, märkisid Portugali ametiasutused, et sisendkäibemaks, mida ei olnud arvanud maha põllumajandustootjad, kelle suhtes kohaldatakse erikorda, kujutas endast vastavalt 2004. aastal umbes 5,3 % müügist ning 2005. aastal 7,9 % müügist. Asudes seisukohale, et kõnealusel põhjusel oli põllumajandussektoris kogutud käibemaks ülemäärane, viisid Portugali ametiasutused 2004. aastal omavahendite baasi arvutamisel läbi negatiivse hüvitamise summas umbes 70 miljonit eurot. Olles uurinud põhjalikult Portugalis põllumajandustootjate suhtes kohaldatava erikorra kokkusobivust käibemaksudirektiiviga, jõudis komisjon järeldusele, et Portugali Vabariik on rikkunud käibemaksudirektiivi artiklitest 296–298 tulenevaid kohustusi. Nimelt on käibemaksudirektiivis ette nähtud ühise kindla maksumääraga korra kohaselt nõutav, et iga kord, kui asjaomased makromajanduse statistilised andmed viitavad sellele, et selle erikorra kohaldamisalasse kuuluvate põllumajandustootjate sisendkäibemaksusummaks ei ole 0 või sellele lähedane arv, tuleb kindlaks määrata sobiv hüvitusmäär.

Kuigi on tõsi, et liikmesriikidel ei olnud lubatud kehtestada sisendkäibemaksusummat ületavaid kindlamääralise hüvitise protsendimäärasid, sest sellised ülemäärased hüvitised kujutavad endast kõnealustele sektoritele antavat riigiabi, ei tule sellest järeldada, et käibemaksudirektiiviga on kooskõlas Portugali õigusnormid, mis ei näe ette mingisugust hüvitist põllumajandustootjatele, kelle suhtes kohaldatakse erikorda. Liikmesriigid ei saa eirata makromajanduse statistilisi andmeid ning lihtsalt otsustada, et sisendkäibemaksu eest ei tule maksta mingisugust hüvitist, sest sellisel juhul kohaldaks liikmesriik oma põllumajandustootjate suhtes erikorda, mis erineb oluliselt põllumajandustootjate suhtes kohaldatavast ühisest kindla maksumääraga korrast, nagu see on ette nähtud ja nagu seda reguleerib käibemaksudirektiivi XII jaotise 2. peatükk

Komisjon on seisukohal, et erikord, mille Portugali õigusnormid näevad ette põllumajandustootjate poolt tehtud tehingute osas, ei kujuta endast kõnealuse ühise korra õiget ja sobivat kohaldamist. Tegelikult piirduvad kõnealused õigusnormid maksuvabastuse ette nägemisega ning seetõttu kõigi selliste põllumajandustootjate täieliku väljajätmisega käibemaksusüsteemist, kes ei ole otsustanud üldise maksukorra kasuks. Arvestades sellega, et põllumajandustootjad, kelle suhtes sellist korda kohaldatakse, moodustavad olulise osa portugali põllumajandussektorist, rikutakse siseriikliku seadusandja sellise valikuga tõsiselt maksu üldkohaldatavuse põhimõtet, mille kohaselt käibemaks tuleb sisse nõuda võimalikult üldiselt ning selle kohaldamisala peab hõlmama kõiki kaupade tootmis- ja turustamisetappe ning samuti teenuste osutamist. Lisaks sellele ei ole üheski käibemaksudirektiivi sättes ette nähtud võimalust kehtestada põllumajandustootjate tehtud tehingute suhtes kohaldatav maksuvabastus ning see on ilmselgelt vastuolus direktiivi artikli 296 lõikes 1 sätestatuga, mis võimaldab põllumajandustootjate maksustamist puudutavas liikmesriikidel üksnes valida kolme selgelt määratletud korra vahel: üldise korra kohaldamine, XII jaotise 1. peatükis ette nähtud lihtsustatud korra kohaldamine või sama jaotise 2. peatükis ette nähtud ühise kindla maksumääraga korra kohaldamine.


(1)  Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, lk 1).