EU tax law WEB Bonik - C-285/11

13.8.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 238/8

1.

Kas direktiivi 2006/112 (1) artikli 178 punktide a ja b, artiklite 14, 62, 63, 167 ja 168 sätetest saab tõlgendamise teel tuletada mõiste „tegeliku tarne puudumine” ja kui see on nii, siis kas mõiste „tegeliku tarne puudumine” kattub oma määratluselt mõistega „maksudest kõrvalehoidumine” või sisaldub see nimetatud mõistes? Mida hõlmab direktiivi tähenduses mõiste „maksudest kõrvalehoidumine”?

2.

Kas mõiste „maksudest kõrvalehoidumine” määratlust ning direktiivi põhjendusi 26 ja 59 koosmõjus artikli 178 punktiga b silmas pidades nõuab direktiiv, et formaalsused kehtestatakse selgelt seadusandluse teel liikmesriigi kõrgeima seadusandliku organi aktiga, või lubab direktiiv seda, et neid formaalsusi ei kehtestata mitte seadusandlusega, vaid et nad kujutavad endast haldus- (ja maksukontrolli) praktikat ning kohtupraktikat? Kas formaalsusi tohib kehtestada haldusasutuste õigusaktidega ja/või juhistega?

3.

Kui mõiste „tegeliku tarne puudumine” erineb mõistest „maksudest kõrvalehoidumine”, ja kui viimati nimetatud mõiste määratlus seda ei hõlma, kas „tegeliku tarne puudumine” kujutab endast siis formaalsust artikli 178 punkti b kohaselt või direktiivi põhjenduse 59 kohast meedet, mille kehtestamise tagajärjeks on sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse andmisest keeldumine ja mis seab kahtluse alla käibemaksu neutraalsuse, ühise käibemaksusüsteemi olulise põhimõtte, mis viidi sisse ühenduse asjaomase õigusega?

4.

Kas maksukohustuslaste suhtes tohib kehtestada formaalsusi, mille kohaselt nad peavad tõendama nendevahelisele (viimase tarne saaja ja tolle tarnija vahelisele) tarnele eelnenud tarneid, et tarnet loetaks tegelikult tehtuks, kui maksuhaldur ei vaidlusta seda, et puudutatud isikud (viimased tarnijad) tegid järgnevad tarned samade kaupadega samas koguses järgnevatele tarne saajatele?

5.

Kas ühise käibemaksusüsteemi ning direktiivi 2006/112 artiklite 168 ja 178 sätete raames tuleb ettevõtja õigust teatavatelt tehingutelt makstava käibemaksu tunnustamiseks hinnata

6.

Sõltuvalt viiendale küsimusele antud vastusest: kas selliseid tehinguid, nagu põhikohtuasjas kõne all olevad tehingud, tuleb lugeda tasulisteks tarneteks direktiivi 2006/112 artikli 2 tähenduses või maksukohustuslase majandustegevuseks direktiivi artikli 9 lõike 1 tähenduses?

7.

Kas on lubatud, et tarnija nõuetekohaselt käibemaksu otstarbel dokumenteeritud ja deklareeritud tarneid, nagu põhikohtuasjas kõne all olevad tarned, millega seoses nende saaja sai tegelikult arvel näidatud kaupade omandiõiguse ning mille suhtes puuduvad andmed selle kohta, kas ta sai kauba tegelikult isikult, kes ei ole arve väljastaja, ei loeta üksnes seetõttu tasuliseks tarneteks direktiivi 2006/112 artikli 2 tähenduses, et tarnijat ei leitud märgitud aadressil ja et ta ei esitanud revisjoni raames nõutud dokumente või ei tõendanud maksuhaldurile kõiki tarnete tegemise asjaolusid, sealhulgas müüdud kauba päritolu?

8.

Kas käibemaksu mahaarvamise õiguse sõltuvusse seadmine tarnija ja/või tema eeltarnija tegevusest on lubatud meede maksude kogumise tagamiseks ja maksudest kõrvalehoidumise vältimiseks?

9.

Sõltuvalt teisele, kolmandale ja viiendale küsimusele antud vastustest: kas maksuhalduri meetmed, nagu põhikohtuasjas kõne all olevad meetmed, mis viivad heauskliku ettevõtja sõlmitud tehingute suhtes käibemaksukorra välistamiseni, on vastuolus ühenduse õiguse proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja õiguskindluse põhimõtetega?

10.

Sõltuvalt vastustest eespool esitatud küsimustele: kas sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasjas on tarnete saajal õigus maha arvata talle tarnijate esitatud arvetel näidatud käibemaks?