EU tax law WEB NLB Leasing - C-209/14

30.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 202/15

1.

Kas põhikohtuasja asjaoludel tuleb nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (1), artikli 90 lõiget 1 tõlgendada nii, et liisingu esemeks oleva asja (kinnisasi) tagastamine liisinguandja valdusesse seetõttu, et liisinguvõtja ei ole täitnud oma maksekohustusi, ning eesmärgiga see järgnevalt müüa ja liisingulepingutele vastavalt hüvitada, vastab vaatamata sellele, et see toimub pärast kõigi liisingu maksete sissenõutavaks muutumist, pärast kaubatarnet toimuva „[t]ühistamise, taganemise, ülesütlemise või osalise või täieliku mittetasumise” juhtumile, mille puhul tuleb maksustatavat väärtust sellele vastavalt vähendada?

2.

Kas nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 2 lõiget 1, artiklit 14 ja artikli 24 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et ostuvõimalusele vastavat summat, mis kujutab endast suuremat osa finantsliisingu lepingutest tulenevatest kohustustest ning mille liisinguvõtja tasub liisinguandjale sellisel moel, et maksekohustuste täitmata jätmise tõttu võtab liisinguandja oma valdusesse tagasi liisingueseme, müüb selle kolmandale isikule ja tasub müügihinnast ülejääva summa liisinguvõtjale, arvates sellest lõpparves maha ka ostuvõimalusele vastava summa, tuleb käsitada lepingu täitmise vastutasuna ning seega kaubatarnena, millelt tuleb seega tasuda käibemaksu; või tuleb seda käsitada vastutasuna kinnisasja renditeenuse või kasutamise eest (mille suhtes kohaldatakse käibemaksu seaduse alusel või maksukohustuslase valikul); või hoopis kahjuhüvitisena lepingust taganemise eest, mida makstakse selleks, et kõrvaldada liisinguvõtja kohustuste täitmata jätmisest tulenev kahju ning millel ei ole otsest seost ühegi tasu eest teenuste osutamisega ja mille suhtes seega ei kohaldata käibemaksu?

3.

Kui vastus teisele küsimusele on, et tegemist on vastutasuga kaubatarne ja lepingu täitmise eest, esitatakse järgmine küsimus: kas käibemaksu neutraalsuse põhimõttega on vastuolus, kui liisinguandja maksab kaks korda sisendkäibemaksu; esimest korda finantsliisingu lepingute sõlmimisel (sealhulgas ostuvõimalusele vastavate summade eest, mis moodustavad suurema osa lepingu väärtusest) ja teist korda liisinguvõtja maksekohustuste täitmata jätmise tõttu kinnisasja (järgneval) müümisel kolmandale isikule, arvestades sellega, et teisest kaubatarnest tulenev käibemaksu tasumise kohustus pannakse lõpparvega liisinguvõtjale?