EU tax law WEB Signum Alfa Sped - C-446/15

16.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 381/15

1.

Kas direktiivi 112/2006 (1) käibemaksu mahaarvamise õigust käsitlevad sätted on tõlgendatavad selliselt, et maksuhaldur võib üldiselt nõuda käibemaksu mahaarvamise õigust kasutada soovivalt maksukohustuslaselt, et ta kontrolliks selleks, et maksuhaldur ei loeks tehingut näilikuks, kas selle õiguse kasutamise aluseks olevate teenuseosutamistega seotud arvete väljastajal on kontrolli ajal täidetud selle teenuse osutamiseks vajalikud isikute ja vahenditega seotud tingimused, kas ta on täitnud käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustust või kas tal on lisaks arvele selle tehingu kohta vormivigadeta dokumendid; lisaks, kas arve väljastajalt saab nõuda, et tema tegevuses ei esineks rikkumisi mitte ainult käibemaksu mahaarvamise õiguse aluseks oleva tehingu ajal, vaid ka kontrollimise ajal[?]

2.

Juhul kui maksuhaldur teeb eelmises küsimuses loetletud tingimustel kindlaks, et tehing on küll toimunud, kuid arvel on sisulised puudused, kuna tehing ei toimunud arvel näidatud poolte vahel, siis kas üldreeglina maksuhalduril lasuva tõendamiskohustuse alusel võib nõuda, et maksuhaldur selgitaks välja ka selle, kelle vahel sel juhul tehing toimus ja kes arve väljastas, või kas maksuhaldur võib keelata maksu mahaarvamise õigust kasutada soovival maksukohustuslasel seda õigust kasutada ainult viimase väidete alusel, kui asjaolusid ei ole kahtlusteta tõendatud, kui puudub kolmanda isiku nimi, andmed tema rolli kohta või viited muudele asjaoludele?

3.

Kas direktiivi 2006/112 käibemaksu mahaarvamisõigust puudutavaid sätteid saab tõlgendada selliselt, et juhul kui maksuhaldur ei vaidle vastu arvel näidatud tehingu toimumisele ja kui arve vastab ka vormiliselt õigusnormides ette nähtud tingimustele, siis maksuhaldur võib keelduda lubamast kasutada käibemaksu mahaarvamise õigust, ilma et ta kontrolliks piisava ettevaatlikkuse olemasolu, tuginedes – nn objektiivsele vastutusele viidates – sellele, et kuna tehing ei toimunud arvel näidatud poolte vahel, siis on sisuliselt vale arve korral piisava ettevaatlikkuse kontrollimine definitsiooni poolest välistatud ehk maksuhaldur, kes keeldus lubamast kasutada maksu mahaarvamise õigust, on kohustatud ka neil asjaoludel tõendama, et mahaarvamisõigust kasutanud maksukohustuslane teadis temaga lepingulistes suhetes oleva äriühingu – teatavatel juhtudel maksudest kõrvalehoidumise eesmärgiga – tegevusest või osales ka ise selles?

4.

Juhul kui vastus eelmisele küsimusele on jaatav, siis kas direktiivi 2006/112 käibemaksu mahaarvamisõigust puudutavate sätetega ja liidu kohtu poolt väljendatud maksustamise neutraalsuse, õiguskindluse ja proportsionaalsuse põhimõtetega on kooskõlas selline õigusnormi tõlgendus, et arve saaja piisavat ettevaatlikkust saab kontrollida ainult sel juhul, kui pooltevahelise tehingu täitmine on tõendatav, kui tehing toimus poolte vahel arvel märgitud tingimustel ja kui tegemist on ainult muude vormivigadega, võttes eelkõige arvesse, et liikmesriigi maksuõigusnormid sisaldavad selliseid sätteid, mis puudutavad vormivigu või tehingu toimumiseta väljastatud arveid?