Available languages

Taxonomy tags

Info

References in this case

Share

Highlight in text

Go

27.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 95/4

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesfinanzgericht (Austria) 5. detsembril 2016 – Kreuzmayr GmbH

(Kohtuasi C-628/16)

(2017/C 095/10)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesfinanzgericht

Põhikohtuasja pool

Kaebaja: Kreuzmayr GmbH

Eelotsuse küsimused

Esimene küsimus

Kas põhikohtuasjaga sarnastel juhtudel, kus maksukohustuslasel X1 on teatavad liikmesriigis A ladustatud kaubad ja X1 müüs need kaubad maksukohustuslasele X2 ning X2 andis X1-le teada kavatsusest vedada need kaubad liikmesriiki B, kusjuures X2 kasutas X1-ga suhtlemisel käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit, mille oli väljastanud liikmesriik B,

ja X2 müüs need kaubad edasi maksukohustuslasele X3 ning X2 sõlmis X3-ga kokkuleppe, et X3 korraldab või teostab asjaomaste kaupade veo liikmesriigist A liikmesriiki B, ning X3 korraldas või teostas asjaomaste kaupade veo liikmesriigist A liikmesriiki B ja X3 võis juba liikmesriigis A käsutada neid kaupu nagu omanik,

kuid X2 ei teatanud X1-le, et ta müüs kauba edasi juba enne seda, kui kaup lahkus liikmesriigist A,

ja X1 ei võinud ka teada, et mitte X2 ei korralda ega teosta kaupade vedu liikmesriigist A liikmesriiki B,

tuleb liidu õigust tõlgendada nii, et koht, kus X1 tarnis kauba X2-le, määratakse kindlaks direktiivi 2006/112/EÜ (1) artikli 32 esimese lõigu põhjal, mistõttu on asjaomane kaubatarne, mille X1 tegi X2-le, ühendusesisene tarne (see tähendab, et vedu tuleb seostada selle tarnega)?

Teine küsimus

Kui esimesele küsimusele tuleb vastata eitavalt, siis kas liidu õigust tuleb tõlgendada nii, et X3 võib sellegipoolest sisendkäibemaksuna maha arvata liikmesriigi B käibemaksusumma, mille X2 talle esitatud arvetele märkis, kui X3 kasutab soetatud kaupu seoses liikmesriigis B maksustatavate tehingutega ja X3-le ei saa ette heita sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse kuritarvitamist?

Kolmas küsimus

Kui esimesele küsimusele tuleb vastata jaatavalt ja X1 saab tagantjärele teada, et X3 korraldas veo ja sai juba liikmesriigis A käsutada asjaomaseid kaupu nende omanikuna, siis kas liidu õigust tuleb tõlgendada nii, et kaubatarne kohta, mille X1 tegi X2-le, võib tagantjärele otsustada, et sellel ei olnud ühendusesisese tarne iseloomu (leides seega tagantjärele, et vedu ei saa seostada selle tarnega)?

(1)  Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, lk 1).