Available languages

Taxonomy tags

Info

References in this case

Share

Highlight in text

Go

15.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 305/4


19. juulil 2011 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Belgia Kuningriik

(Kohtuasi C-387/11)

2011/C 305/04

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: W. Mölls ja C. Soulay)

Kostja: Belgia Kuningriik

Hageja nõuded

Tuvastada, et kuna Belgia Kuningriik jättis jõusse õigusnormid, mis käsitlevad nii Belgia investeerimisühingute kui välismaiste investeerimisühingute saadud kapitalitulu ja vallasasjadelt saadava tulu maksustamist, on Belgia Kuningriik rikkunud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitest 49 ja 63 ning Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklitest 31 ja 40 tulenevaid kohustusi.

mõista kohtukulud välja Belgia Kuningriigilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjon arvustab käesolevas hagis residendist ja mitteresidendist investeerimisühingute erinevat kohtlemist kapitalitulu ja vallasasjadelt saadud tulu maksustamisel. Erinevalt residendist investeerimisühingutest ei ole mitteresidendist ühingutel, kellel puudub riigi territooriumil püsiv tegevuskoht, võimalik saada tagasi kapitalitulult ja vallasasjadelt saadud tulult kinnipeetud maksu. Selline diskrimineerimine on vastuolus nii asutamislepingu asutamisvabadust käsitlevate sätetega, kuna see muudab mitteresidendist investeerimisühingute asutamise vähematraktiivseks, kui ka asutamislepingu kapitali vaba liikumist käsitlevate sätetega, kuna Belgia äriühingu rahastamine välismaise investeerimisühingu vahendusel oleks palju kallim, kui rahastamine Belgia investeerimisühingu vahendusel.

Lisaks ei nõustu komisjon Belgia ametivõimude esitatud põhjendustega. Esiteks ei ole viimased esitanud objektiivseid põhjusi, mis võimaldaks järeldada, et residendist investeerimisühingute ja mitteresidendist investeerimisühingute olukorrad on erinevad, see on aga nende maksualase staatuse määramisel oluline. Seejärel, kõnealune maksustamiskord ei ole kuidagi seotud asjaomaste liikmesriikide vahelise maksustamispädevuse tasakaalustatud jaotusega. Igal juhul ei saa liikmesriik tugineda kahepoolsele lepingule, et taganeda talle asutamislepingust tulenevatest kohustustest. Lõpuks, seoses mitteresidendist äriühingute poolse väidetava maksupettuste ohuga ei saa Belgia ametivõimud selleks, et õigustada asutamislepinguga tagatud vabaduste kohaldamata jätmist, tugineda maksukontrolle piiravatele takistustele, mis tulenevad Belgia enda poolt vastu võetud sätetest.