Available languages

Taxonomy tags

Info

References in this case

Share

Highlight in text

Go

Esialgne tõlge

EUROOPA KOHTU OTSUS (seitsmes koda)

9. september 2021(*)

Eelotsusetaotlus – Maksustamine – ELTL artikkel 63 – Kapitali vaba liikumine – Tulumaks – Väärtpaberibörsil noteeritud aktsiatelt saadud dividend – Maksusoodustus riigisisesel väärtpaberibörsil noteeritud aktsiatelt saadud dividendi puhul – Erinev kohtlemine – Objektiivne eristuskriteerium – Piirang – ELTL artikkel 65 – Objektiivselt võrreldavad olukorrad – Põhjendatus – Puhtalt majanduslik eesmärk

Kohtuasjas C-449/20,

mille ese on ELTL artikli 267 alusel Supremo Tribunal Administrativo (Portugali kõrgeim halduskohus) 22. septembri 2020. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse samal päeval, menetluses

Real Vida Seguros SA

versus

Autoridade Tributária e Aduaneira,

EUROOPA KOHUS (seitsmes koda),

koosseisus: koja president A. Kumin (ettekandja), kohtunikud P. G. Xuereb ja I. Ziemele,

kohtujurist: G. Pitruzzella,

kohtusekretär: A. Calot Escobar,

arvestades kirjalikku menetlust,

arvestades seisukohti, mille esitasid:

–        Real Vida Seguros SA, esindaja: advogado C. Ramos Pereira,

–        Portugali valitsus, esindajad: L. Inez Fernandes, S. Jaulino, H. Magno ja P. Barros da Costa,

–        Euroopa Komisjon, esindajad: W. Roels ja I. Melo Sampaio,

arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,

on teinud järgmise

otsuse

1        Eelotsusetaotlus puudutab ELTL artiklite 63 ja 65 tõlgendamist.

2        Taotlus on esitatud Real Vida Seguros SA ja Autoridade Tributária e Aduaneira (Portugali maksu- ja tolliamet, edaspidi „maksuhaldur“) vahelises kohtuvaidluses, mis puudutab väärtpaberibörsil noteeritud aktsiate kohta makstud dividendide osalise mahaarvamise võimalust tulumaksuga maksustatava summa kindlaksmääramisel.

 Õiguslik raamistik

3        Maksusoodustuste seaduse (Estatuto dos Benefícios Fiscais) (Diário da República I, I-A seeria, nr 149, 1.7.1989) põhikohtuasjas kohaldatava redaktsiooni (edaspidi „EBF“) artikli 2 lõike 1 kohaselt:

„Maksusoodustustena käsitatakse erakorralisi meetmeid, mille eesmärk on kaitsta maksustamisväliseid avalikke huve, mis on olulisemad kui maksustamine ise, mille teostamist need meetmed takistavad.“

4        EBF artiklis 31 oli sätestatud:

„Börsil noteeritud aktsiate kohta makstud dividendi arvestatakse füüsiliste isikute tulumaksu ja juriidiliste isikute tulumaksu arvutamisel ainult 50% ulatuses.“

 Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus

5        Maksustamisaastatel 1999 ja 2000 sai Portos (Portugal) asuv Real Vida Seguros dividende aktsiatelt, mis olid noteeritud nii Portugali kui välisriikide väärtpaberibörsidel. EBF artiklile 31 tuginedes arvas ta nendel maksustamisaastatel tulumaksuga maksustatava summa kindlaksmääramisel 50% nimetatud dividendidest maha oma tervest netotulemusest.

6        Neid maksustamisaastaid puudutava maksukontrolli tulemusel korrigeeris pädev asutus maksustatavat summat 10 778,46 euro ulatuses maksustamisaasta 1999 tulemuse ja 13 406,62 euro ulatuses maksustamisaasta 2000 tulemuse osas ning põhjendas seda järgmiselt:

„Maksustatava väärtuse kontrollimisel sellise tulu puhul, mille osas tehti EBF artikli 31 kohaselt väärtpaberibörsil kaubeldavate aktsiate osas lubatud mahaarvamine, selgus, et maksukohustuslane võttis arvesse selliste dividendide brutosummat, mida ta oli saanud Portugali väärtpaberibörsil ja välismaa väärtpaberibörsidel noteeritud aktsiate eest.

Võttes aga arvesse mõistet „maksusoodustus“ ja asjaolu, et asjaomane soodustus loodi eesmärgiga elavdada riigisisest väärtpaberiturgu, võis arvesse võtta ainult sellel börsil noteeritud aktsiate kohta makstud dividendi […]“.

7        Real Vida Seguros vaidlustas maksukontrolli tulemusel tehtud ümberarvutused tulemusetult vaidega ja seejärel kohtule esitatud kaebusega. Seepeale esitas nimetatud äriühing kassatsioonkaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule Supremo Tribunal Administrativole (Portugali kõrgeim halduskohus).

8        Oma kassatsioonkaebuse põhjendamiseks väidab Real Vida Seguros, et esimese astme kohus rikkus õigusnormi, kui ta otsustas, et EBF artiklis 31 ette nähtud mahaarvamist kohaldatakse üksnes dividendile, mida makstakse Portugali väärtpaberibörsil noteeritud aktsiatelt, ja seda ei kohaldata välisriikide väärtpaberibörsidel noteeritud aktsiatelt saadud dividendi puhul. Lisaks asjaolule, et selles artiklis ei viidata dividendide päritolule, on igasugune selline vahetegemine liidu õigusega vastuolus, kuna maksusoodustuse selline kohaldamine rikuks kapitali vaba liikumist.

9        Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab, et EBF artiklis 31 ette nähtud maksusoodustuse tõlgendus, mille järgi kohaldatakse seda üksnes dividendidele, mida makstakse riigisisesel väärtpaberibörsil noteeritud aktsiatelt, põhineb asjaolul, et selle artikli eesmärk oli elavdada või arendada väärtpaberiturgu. Seega esineb oluline avalik huvi EBF artikli 2 lõike 1 tähenduses, mida tuleb pidada kaalukamaks maksu endaga järgitavast eesmärgist.

10      Kuna Supremo Tribunal Administrativo (Portugali kõrgeim halduskohus) kahtleb, kas selline tõlgendus on kooskõlas kapitali vaba liikumisega, otsustas ta menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas asjaolu, et vastavalt [EBF] artiklitele 31 ja 2 võib kaebaja maksustamisaastate 1999 ja 2000 kohta tasumisele kuuluva juriidiliste isikute tulumaksu arvestuses maha arvata 50% riigisisestel (Portugali) börsidel saadud dividendist, samas kui […] teiste liikmesriikide börsidel saadud dividendide mahaarvamine on välistatud, on vastuolus ELTL artiklis 63 ja sellele järgnevates artiklites sätestatud kapitali vaba liikumisega?“

 Eelotsuse küsimuse analüüs

11      Oma küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas ELTL artikleid 63 ja 65 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi maksupraktika, mille kohaselt võetakse maksukohustuslase tulu maksustamisel maksustatava summa kindlaksmääramisel arvesse selle liikmesriigi väärtpaberibörsil noteeritud aktsiatelt makstud dividendi vaid 50% ulatuses selle summast, samas kui teiste liikmesriikide väärtpaberibörsidel noteeritud aktsiate kohta makstud dividendi arvestatakse täies ulatuses.

12      Kõigepealt tuleb märkida, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu selgituste kohaselt oli maksustamisaastatel 1999 ja 2000 EBF artiklis 31 ette nähtud, et saadud dividendi võetakse arvesse 50% ulatuses, ning seda kohaldati selle artikliga taotletavat eesmärki arvestades vaid selle dividendi osas, mida maksti Portugali väärtpaberibörsil noteeritud aktsiatelt. Esiteks nähtub Portugali valitsuse kirjalikest seisukohtadest, et nimetatud artikli alusel, mis kehtestati 1989. aastal ja tunnistati 2008. aastal kehtetuks, võis nimetatud dividendi maksustamisaastal 2000 tulumaksuga maksustatavast summast maha arvata mitte 50% ulatuses, vaid 60% ulatuses. Teiseks vaidlustab Real Vida Seguros nii esimese astme kohtu kui ka eelotsusetaotluse esitanud kohtu tõlgenduse EBF artikli 31 kohta, mille järgi kehtib see artikkel vaid dividendidele, mis on saadud Portugali väärtpaberibörsil noteeritud aktsiatelt, kuna sellist tingimust ei nähtu nimetatud sätte sõnastusest.

13      Sellega seoses tuleb märkida, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb ELTL artiklis 267 ette nähtud menetluses, mis põhineb riigisiseste kohtute ja Euroopa Kohtu ülesannete selgel eristamisel, üksnes liikmesriigi kohtul põhikohtuasja faktilisi asjaolusid tuvastada ja hinnata ning määrata kindlaks liikmesriigi õigus- ja haldusnormide täpne ulatus (3. oktoobri 2019. aasta kohtuotsus Fonds du Logement de la Région de Bruxelles-Capitale, C-632/18, EU:C:2019:833, punkt 48 ja seal viidatud kohtupraktika). Euroopa Kohus on pädev ainult andma oma seisukoha liidu õiguse tõlgendamise ja kehtivuse kohta eelotsusetaotluse esitanud kohtu kirjeldatud faktilises ja õiguslikus olukorras (17. detsembri 2020. aasta kohtuotsus Onofrei, C-218/19, EU:C:2020:1034, punkt 18 ja seal viidatud kohtupraktika), ilma et ta saaks seada seda kahtluse alla või kontrollida selle õigsust (vt selle kohta 15. septembri 2011. aasta kohtuotsus Gueye ja Salmerón Sánchez, C-483/09 ja C-1/10, EU:C:2011:583, punkt 42, ning 21. juuni 2016. aasta kohtuotsus New Valmar, C-15/15, EU:C:2016:464, punkt 25 ja seal viidatud kohtupraktika).

14      Seega tuleb esitatud küsimusele vastata eelotsusetaotluse esitanud kohtu otsusest nähtuvate eelduste alusel.

15      ELTL artikli 63 lõikega 1 keelatud meetmete hulka kuuluvad sellised kapitali liikumise piirangud, mis võivad pärssida mitteresidentide tahet liikmesriiki investeerida või pärssida selle liikmesriigi residentide tahet investeerida teise liikmesriiki (30. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Société Générale, C-565/18, EU:C:2020:318, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika).

16      Eelkõige pärsib selline erinev kohtlemine, kui selle tulemuseks on liikmesriigi maksukohustuslase teisest liikmesriigist pärineva tulu vähem soodne kohtlemine võrreldes tuluga, mis on pärit esimesest liikmesriigist, maksukohustuslase tahet investeerida oma kapitali teises liikmesriigis (29. aprilli 2021. aasta kohtuotsus Veronsaajien oikeudenvalvontayksikkö (eurofondide jaotatud tulud), C-480/19, EU:C:2021:334, punkt 27 ja seal viidatud kohtupraktika).

17      Eelotsusetaotlusest nähtub, et EBF artikli 31 kohaselt, nagu seda kohaldas maksuhaldur, võis väärtpaberibörsil noteeritud aktsiatelt makstud dividendi saaja selle tulumaksuga maksustatava summa kindlaksmääramisel maha arvata, seda aga ainult tingimusel, et dividendi andnud aktsiad olid noteeritud Portugali väärtpaberibörsil.

18      Portugali valitsus väidab, et tegemist ei ole kapitali vaba liikumise piiranguga, põhjendades oma arvamust sellega, et EBF artikli 31 kehtivusajal oli kõikidel liikmesriikide või kolmanda riigi füüsilistel või juriidilistel isikutel juurdepääs Portugali väärtpaberibörsile, sest sellel börsil võis noteerida nii Portugali kui ka välisriikide äriühingute aktsiaid.

19      Selles osas tuleb märkida, et põhikohtuasjas kõne all olevad riigisisesed õigusnormid, nagu maksuhaldur neid kohaldas, ei eristanud tõepoolest ühelt poolt residendist äriühingute makstud dividende ja teiselt poolt mitteresidendist äriühingute makstud dividende, sest osalise mahaarvamise tingimus kehtis vahet tegemata mõlemat liiki dividendide suhtes.

20      Euroopa Kohtu praktikast nähtub siiski, et liikmesriigi õigusnormid, mida kohaldatakse vahet tegemata nii residendist kui ka mitteresidendist äriühingutele, võivad kujutada endast kapitali vaba liikumise piirangut, sest isegi vahetegemine, mis põhineb objektiivsetel kriteeriumidel, võib tegelikkuses kahjustada piiriüleseid olukordi (30. jaanuari 2020. aasta kohtuotsus Köln-Aktienfonds Deka, C-156/17, EU:C:2020:51, punkt 55 ja seal viidatud kohtupraktika).

21      Nii on see juhul, kui riigisisesed õigusnormid seavad maksusoodustuse saamisele tingimuse, mida kohaldatakse küll vahet tegemata, kuid mis on oma laadilt või faktiliselt omane riigisisesele turule, mistõttu seda tingimust võivad täita üksnes residendist äriühingud ning mitteresidendist äriühingud seda üldjuhul ei täida (vt 30. jaanuari 2020. aasta kohtuotsus Köln-Aktienfonds Deka, C-156/17, EU:C:2020:51, punkt 56 ja seal viidatud kohtupraktika).

22      Tuleb asuda seisukohale, et praktika, mille kohaselt dividendide soodsam maksustamine sõltub tingimusest, et neid dividende andvad aktsiad on noteeritud riigisisesel väärtpaberibörsil, toob juba selle tingimuse olemuse tõttu kaasa residendist äriühingutesse tehtavate investeeringute soodustamise ja seab seega mitteresidendist äriühingutesse tehtavad investeeringud ebasoodsamasse olukorda.

23      Esiteks tuleb märkida, et börsile läinud äriühingud, kelle aktsiatega on seega lubatud kaubelda reguleeritud turul, on üldreeglina noteeritud nende riigisisesel väärtpaberibörsil. Teiseks on teataval väärtpaberibörsil noteeritud mitteresidendist äriühingute osakaal üldiselt oluliselt madalam võrreldes residendist äriühingutega, seda ka juhul kui äriühingud saavad lasta enda aktsiaid noteerida samal ajal välisriigi väärtpaberibörsil ja enda riigisisesel väärtpaberibörsil rahvusvahelise mitmekordse noteerimise kaudu.

24      See järeldus kehtib ka täielikult Portugali väärtpaberibörsi suhtes, kuna nagu nähtub komisjoni kirjalikest seisukohtadest, on sellel börsil noteeritud mitteresidendist äriühingute arv võrreldes residendist äriühingute arvuga marginaalne ja miski ei viita sellele, et olukord oleks olnud teistsugune ajal, mil põhikohtuasjas kõne all olevates riigisisestes õigusnormides ette nähtud maksusoodustust kohaldati.

25      Seega tuleb asuda seisukohale, et maksupraktika, mille kohaselt võis börsil noteeritud aktsiate kohta makstud dividendide saaja need dividendid tulu maksustamiseks maksustatava summa kindlaksmääramisel osaliselt maha arvata, kui neid dividende andnud aktsiad olid noteeritud Portugali väärtpaberibörsil, võis pärssida isikuid, kelle suhtes võis kohalduda EBF artiklis 31 ette nähtud maksusoodustus, investeerimast mitteresidendist äriühingusse ja seetõttu on tegemist kapitali vaba liikumise piiramisega, mis on ELTL artikli 63 järgi põhimõtteliselt keelatud.

26      Samas, ja nagu rõhutas Portugali valitsus, ei mõjuta ELTL artikkel 63 siiski vastavalt ELTL artikli 65 lõike 1 punktile a liikmesriikide õigust kohaldada oma maksuseaduste asjakohaseid sätteid, mis eristavad maksukohustuslasi, kes ei ole oma elukoha või kapitali investeerimise koha seisukohast samas olukorras.

27      Seda sätet kui erandit kapitali vaba liikumise aluspõhimõttest tuleb aga tõlgendada kitsalt. Seega ei saa seda tõlgendada nii, et mis tahes maksuseadus, mis eristab maksukohustuslasi nende elukoha põhjal või selle põhjal, millisesse liikmesriiki nad oma kapitali investeerivad, on automaatselt EL toimimise lepinguga kooskõlas. Nimelt piirab ELTL artikli 65 lõike 1 punktis a ette nähtud erandit omakorda ELTL artikli 65 lõige 3, milles on sätestatud, et selle artikli lõikes 1 märgitud riigisisesed õigusnormid „ei tohi kujutada endast suvalise diskrimineerimise vahendit ega varjatud piirangut kapitali ja maksete vabale liikumisele [ELTL] artikli 63 tähenduses“ (29. aprilli 2021. aasta kohtuotsus Veronsaajien oikeudenvalvontayksikkö (eurofondide jaotatud tulud), C-480/19, EU:C:2021:334, punkt 29 ja seal viidatud kohtupraktika).

28      Euroopa Kohus on ka otsustanud, et seetõttu tuleb eristada ELTL artikli 65 lõike 1 punkti a alusel lubatud erinevat kohtlemist ELTL artikli 65 lõikega 3 keelatud diskrimineerimisest. Selleks et liikmesriigi maksuõigusnorme saaks aga pidada kapitali vaba liikumist käsitlevate EL toimimise lepingu sätetega kooskõlas olevaks, peab nendest tulenev erinev kohtlemine puudutama olukordi, mis ei ole objektiivselt võrreldavad, või olema põhjendatud ülekaaluka üldise huviga (29. aprilli 2021. aasta kohtuotsus Veronsaajien oikeudenvalvontayksikkö (eurofondide jaotatud tulud), C-480/19, EU:C:2021:334, punkt 30 ja seal viidatud kohtupraktika).

29      Seega tuleb esimesena hinnata, kas üksteisest erinevad objektiivselt esiteks Portugali väärtpaberibörsil noteeritud aktsiatelt makstud dividendi saaja ja teiseks välisriigi väärtpaberibörsil noteeritud aktsiatelt makstud dividendi saaja.

30      Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb piiriülese olukorra võrreldavust liikmesriigisisese olukorraga kontrollida asjaomaste riigisiseste õigusnormide eesmärgist lähtudes (30. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Société Générale, C-565/18, EU:C:2020:318, punkt 26 ja seal viidatud kohtupraktika).

31      Sellega seoses viitab Portugali valitsus erinevale olukorrale, milles toona oli Portugali väärtpaberibörs võrreldes teiste liikmesriikide börsidega, ning asjaolule, et maksukohustuslased võisid dividendi tulust mahaarvamise asemel arvata välisriigis nendelt dividendidelt tasutud maksu maha tasumisele kuuluvast maksust.

32      Nende argumentidega ei saa nõustuda.

33      Kõigepealt investeerivad mõlemad, nii maksukohustuslane, kes teeb investeeringu Portugali väärtpaberibörsil noteeritud aktsiatesse, kui ka maksukohustuslane, kes investeerib välisriigi väärtpaberibörsil noteeritud aktsiatesse, oma kapitali noteeritud äriühingutesse kasumi teenimise eesmärgil.

34      Seejärel maksustatakse mõlemal juhul seda kasumit Portugalis. Kuivõrd Portugali valitsus viitab välisriigi väärtpaberibörsil noteeritud aktsiatesse oma kapitali investeerinud maksukohustuslaste võimalusele arvata Portugalis tasumisele kuuluvast maksust maha selle dividendi pealt välismaal tasutud maks, siis tuleb meelde tuletada, et väljakujunenud kohtupraktikast nähtub, et niisuguste maksuõigusnormide suhtes, millega soovitakse vältida või leevendada jaotatud kasumi majanduslikku topeltmaksustamist, on kolmandast riigist dividende saava maksukohustuslase olukord sarnane samast liikmesriigist dividende saava maksukohustuslase olukorraga, kuna põhimõtteliselt võib mõlemal juhul saadud kasumit järjestikku maksustada (vt selle kohta 24. novembri 2016. aasta kohtuotsus SECIL, C-464/14, EU:C:2016:896, punkt 55 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega ei pane asjaolu, et maksukohustuslased, kes on investeerinud oma kapitali välisriigi väärtpaberibörsil noteeritud aktsiatesse, saavad Portugalis tasumisele kuuluvast maksust maha arvata nende dividendide eest välisriigis tasutud maksu, eeldusel et see on tõendatud, neid maksukohustuslasi teistsugusesse olukorda võrreldes maksukohustuslastega, kes on investeerinud oma kapitali Portugali väärtpaberibörsil noteeritud aktsiatesse.

35      Lõpuks nähtub nii eelotsusetaotlusest kui ka Portugali valitsuse kirjalikest seisukohtadest, et maksukohustuslastele, kes on investeerinud oma kapitali Portugali väärtpaberibörsil noteeritud aktsiatesse, antud maksusoodustuse eesmärk oli Portugali väärtpaberituru elavdamine ja arendamine.

36      Nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktides 22 ja 23 esitatud kaalutlustest, siis kuna selline eesmärk on tingimata ja tihedalt seotud kodumaise investeerimise edendamisega, siis juhul kui möönda, et investeerimine Portugali väärtpaberibörsil noteeritud aktsiatesse asetab maksukohustuslased teistsugusesse olukorda võrreldes maksukohustuslastega, kes on investeerinud välisriigi börsil noteeritud aktsiatesse, samas kui ELTL artikli 63 lõige 1 keelab konkreetselt piiriülesed kapitali liikumise piirangud, muutuks see säte sisutühjaks (vt analoogia alusel 26. veebruari 2019. aasta kohtuotsus X (kolmandas riigis asuvad vaheäriühingud), C-135/17, EU:C:2019:136, punkt 68).

37      Mis puudutab teisena piirangu põhjendatust ülekaalukast üldisest huvist tulenevalt, siis väidab Portugali valitsus ühelt poolt, et põhikohtuasjas arutusel olev maksupraktika kujutab endast Portugali Vabariigi enda maksustamispädevuse teostamist ning põhineb dividendide maksustamise õiguse ja nende maksustamata jätmise lubamise õiguse sümmeetrial.

38      Sellega seoses tuleb märkida, et iga liikmesriik peab küll kehtestama jaotatava kasumi maksustamise süsteemi ja määrama seejuures kindlaks maksustatava summa, mida kohaldatakse dividendi saanud aktsionärile, samas tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et liikmesriigid on oma maksualase sõltumatuse teostamisel siiski kohustatud järgima liidu õigusest tulenevaid nõudeid, eriti neid, mis on kehtestatud kapitali vaba liikumist käsitlevate EL toimimise lepingu sätetega, mis eeldab, et maksustamissüsteem peab põhinema mittediskrimineerivatel alustel (vt selle kohta 30. jaanuari 2020. aasta kohtuotsus Köln-Aktienfonds Deka, C-156/17, EU:C:2020:51, punktid 42 ja 45 ning seal viidatud kohtupraktika).

39      Kuivõrd Portugali valitsus viitab teiselt poolt väärtpaberibörsi edendamisele, siis Euroopa Kohtu selgelt väljakujunenud praktika kohaselt ei õigusta pelgalt majanduslikku laadi eesmärk EL toimimise lepinguga tagatud põhivabaduse piiramist (25. veebruari 2017. aasta kohtuotsus Novo Banco, C-712/19, EU:C:2021:137, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika).

40      Isegi kui sellist eesmärki tuleks pidada lubatavaks, ei ole toodud esile midagi, mis viitaks sellele, et seda eesmärki ei oleks saavutatud, kui põhikohtuasjas kõne all olevates riigisisestes õigusnormides ette nähtud maksusoodustust oleks kohaldatud ka dividendidele, mida maksti välisriigi väärtpaberibörsil noteeritud aktsiate kohta, ja seega oli kindlasti vajalik jätta need dividendid selle maksusoodustuse kohaldamisalast välja.

41      Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et ELTL artikleid 63 ja 65 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi maksupraktika, mille kohaselt võetakse maksukohustuslase tulu maksustamisel maksustatava summa kindlaksmääramisel arvesse selle liikmesriigi väärtpaberibörsil noteeritud aktsiatelt makstud dividendi vaid 50% ulatuses selle summast, samas kui teiste liikmesriikide väärtpaberibörsidel noteeritud aktsiate kohta makstud dividendi arvestatakse täies ulatuses.

 Kohtukulud

42      Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (seitsmes koda) otsustab:

ELTL artikleid 63 ja 65 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi maksupraktika, mille kohaselt võetakse maksukohustuslase tulu maksustamisel maksustatava summa kindlaksmääramisel arvesse selle liikmesriigi väärtpaberibörsil noteeritud aktsiatelt makstud dividendi vaid 50% ulatuses selle summast, samas kui teiste liikmesriikide väärtpaberibörsidel noteeritud aktsiate kohta makstud dividendi arvestatakse täies ulatuses.

Allkirjad


*      Kohtumenetluse keel: portugali.